Tartu ülikool saatis ekstreemseteks elutingimusteks loodud Marsi-maja teele

19. jaanuaril saatsid TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased ekstreemsete elutingimuste jaoks loodud ise lahtipakkiva ainulaadse disainiga Marsi-maja Prantsusmaa poole teele, kus lisatakse elutagamissüsteemid ja sisustus. Planeet Marsi keeruliste elutingimuste järgi nime saanud maja saab üheskoos partnerite panusega kasutamisvalmis mõne kuu pärast.

2013. aasta alguses kavandama hakatud Marsi-maja rahvusvahelises projektis jäi eestlaste kanda vastutusrikas ülesanne – isepüstituva maja tehnoloogia valmistamine. „See on kogu maja loomise üks keerulisemaid osi. Meie kanda jäi robootika- ja energiasüsteemide projekteerimine ning maja keha valmisehitamine. Olemegi loonud vajaliku robootika ehk aktuaatorid, mis panevad maja kokku ja lahti käima, ning maja energia- ja termosüsteemid,“ rääkis TÜ tehnoloogiainstituudi marsimaja projektijuht Priit Kull.

Täna, mil Tartu ülikooli teadlased on oma osa projektiosa täitnud ja Marsi-maja pakib end lahti-kokku mõne minutiga, saadetakse see edasi Prantsusmaale Marseillesse, kus kohalikud partnerid paigaldavad majja mööbli ja elutagamissüsteemid. Seejärel hakatakse prototüüpi katsetama.

Kokkupakitult on maja kuue meetri pikkune ja 2,4 meetri laiune kast, mis kaalub 6000 kg ning mahub suure veoauto haagisele. „Just nii seda transportisimegi. Transportimine peab olema võimalikult kompaktne. Oleme arvestanud ka sellega, et maju saaks edaspidi paigutada kaks tükki seljad koos tulevase raskeraketi laadungiruumi,“ lisas Kull.

Tüüpilise missiooni stsenaariumi järgi mahutab maja vähemalt kaheks nädalaks elama kahte inimest. Ehitises on kõik eluks vajalikud ruumid, sarnanedes oma ülesehituselt klassikalisele elamule: magamise ala, köök, vannituba, tualett ja tööruumid. „Kavandi tasemel on modelleeritud ka labori moodul ja kasvuhoone moodul. Kõik sõltub sellest, milline sisu majja panna,“ lisas Kull.

Tartus ehitatava Marsi-maja prototüüp ei jõua tegelikult kunagi kosmosesse. „Kuid see on suur samm selle poole, et tulevikus oleks võimalik selline maja kokkupakituna raketiga Marsile saata ning et inimesed võiksid ka tegelikult naaberplaneedil sellises majas hakkama saada,“ rääkis tulevikuvisioonist Marsi-maja ehitamise eest vastutav polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased ehitasid Marsi-maja rahvusvahelise SHEE projekti raames. Projekti eesmärk on arendada Maa-välise autonoomse elumaja katsetander, mis on mõeldud Maa peal tehtavateks katsetusteks. Niinimetatud Marsi-maja sobib hästi kasutada ka näiteks Maal katastroofipiirkondades või uurimistööde ajal ekstreemsetes oludes.

Tehnoloogiainstituudile läks marsimaja ehitus maksma üle poole miljoni euro, mida rahastas Euroopa Liidu teaduse 7. raamprogramm.

Projektis osalevad peale Tartu ülikooli teadlaste ka eksperdid veel neljast riigist: Prantsusmaalt, Austriast, Belgiast ja Tšehhist. Kokku on seitse partnerasutust.

Rohkem infot projekti kohta: www.shee.eu.

Nii võiks mitmed Marsi-majad moodustada katastroofipiirkonnas elamis-kolooniad.

Lisainfo: Priit Kull, TÜ tehnoloogiainstituudi Marsi-maja projektijuht, tel: 5242138, e-post: priit.kull [ät] ut.ee;
Alvo Aabloo, Marsi-maja ehitamise vastutav täitja, TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professor, tel: 507 8356, e-post: alvo.aabloo [ät] ut.ee.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392
E-post: virge.tamme [ät] ut.ee
www.ut.ee