Tartu Ülikooli eestvedamisel toimus Teaduste Akadeemias seminar süsinikukriisile lahendust pakkuvate tehnoloogiate teemal

3. detsembril korraldasid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi juures tegutsev Eesti sünteetilise bioloogia keskus ja Eesti Teaduste Akadeemia seminari „New technologies tackling the carbon crisis“, kus tutvustati gaasfermentatsiooni kui uudset süsinikukriisile lahendust pakkuvat tehnoloogiat. Sellel tehnoloogial on suur potentsiaal leevendada üleilmset süsinikukriisi kuna võimaldab toota jäätmetest ja õhust püütud süsinikdioksiidist jätkusuutlikul viisil kemikaale ja kütuseid. Seminar toimus Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) gaasfermentatsiooni tehnoloogia projekti GasFermTEC raames ja sellel esinesid nii tehnoloogiaeksperdid, teadlased kui ka Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Seminari üks peaesineja oli Carl Wolf, Ameerika Ühendriikide juhtiva biotehnoloogiaettevõtte LanzaTech Euroopa osakonna asedirektor. Wolf keskendus oma ettekandes peamiselt sellele, kuidas rakendada LanzaTechi arendatud leidnud gaasfermentatsiooni tehnoloogiat nii heitgaasi (CO, CO2) kui ka olmeprügi, biomassi ja puidutööstuse tahkete jäätmete gasifitseerimisel saadud sünteesgaasi (CO, CO2 ja H2) väärindamiseks. Soome tunnustatud VTT Bioruukki gasifitseerimise katsetehase juhtivteadur Pekka Simell kajastas tahkete jäätmete gaasistamise aspekte soomlaste 35-aastase kogemuse põhjal. Nii Wolf kui ka Simell rõhutasid, et gaasfermentatsioon võimaldab võtta ringlusse väga erinevaid jäätmeid ja et see tehnoloogia ei võistle tooraine mõttes toiduks kasvatatava biomassiga. Gaasfermentatsioon võimaldab näiteks puidutööstuse jäätmetest kasutada ära kogu süsiniku, kaasa arvatud ligniini.

Gaasfermentatsioonist Eestis rääkis Euroopa teadusruumi gaasfermentatsiooni tehnoloogia õppetooli hoidja ja Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate vanemteadur Kaspar Valgepea, kelle juhtimisel on Tartu Ülikooli Eesti Sünteetilise Bioloogia Keskuses sel aastal üles ehitatud gaasfermentatsiooni tehnoloogiate arenduslabor. Lisaks uudsetele elektrolüüsi, sünteetilist fotosünteesi ja õhust püütud CO2 kasutavatele rakendustele tutvustati lähemalt ka atsetogeenseid baktereid, mille abil konverteeritakse jäätmetes peituv süsinik ja energia kemikaalideks ehk võetakse ringlusse tagasi. Projektis GasFermTEC keskendutaksegi peamiselt gaasfermentatsioonis kasutatavate atsetogeensete bakterite uurimisele, nende geneetilise ümberprogrammeerimisele sünteetilise bioloogia meetodite abil ja rakuvabrikute arendamisele koostöös LanzaTechiga. GasFermTECi ambitsioon eesti tööstuse kontekstis on puidutööstuse jäätmevoogude väärindamine ja olmeprügi kasutamine kemikaalide ja materjalide tootmiseks.

Lisaks esinesid seminaril avasõnaga Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, ettekannetega Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli professor ja GasFermTEC-i koordinaator Mart Loog, Keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusberg ning iGEM Foundationi (rahvusvaheline sünteetilise bioloogia fond) esindaja Will Wright.

GasFermTEC plaanib tuua koos Eesti ministeeriumite ja ettevõtetega ning ELi biomajanduse rahastamise programmide abil Eestisse LanzaTechi tehnoloogial põhinev demotehas ja tootmistehas, mis pakuks tulevikus lahenduse nii Eestit ähvardavale olmeprügi trahvile (ja probleemile) kui ka puidutööstuse ning teiste biomajandusjäätmete ringlussevõtmise potentsiaalile.

Vaata seminari ettekannete salvestusi siit.

Lisateave: Mart Loog, TÜ molekulaarse süsteemibioloogia professor ja GasFermTECi koordinaator, mart.loog@ut.ee, 517 5698