Tartu ülikooli emeriitprofessor sai riikliku teaduspreemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. Üks kahest 40 000 euro suurusest teaduspreemiast pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor Ülo Lepikule. Mitmed TÜ teadlased said 20 000 euro suuruse preemia parimate teadustööde eest.

Akadeemik Ülo Lepik on mehaanikateadlane ja Tartu ülikooli emeriitprofessor. Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest – tal täitub tänavu 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Suurelt osalt tänu Ülo Lepikule on Eesti mehaanikateadus seisnud tugevalt kaardil nii siin- kui ka sealpool kunagist raudset eesriiet ja praegu kogu maailmas.

Teise 40 000 euro suuruse teaduspreemia sai Tallinna tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi professor Raimund-Johannes Ubar.

Lisaks riigi teaduspreemia laureaatide selgumisele, tehti teatavaks ka eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 20 000 euro suuruste preemiate saajad.

Kaheksa preemia saaja hulgast tunnustati järgmisi Tartu ülikooli teadlasi:

Arstiteaduse alal patofüsioloogia professor Sulev Kõks ja dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.

Kaasaegsete geneetiliste meetodite juurutamine on Sulev Kõksi ja Külli Kingo töödes kombineeritud uuringute tulemuste rakendamisega kliinilises praktikas. Publikatsioonide tsüklit krooniv kaasasündinud immuunsuse keskse rolli avastamine on oluliselt mõjutanud arusaamist krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogeneesist.

Tööde tsükli raskuskeskmes on psoriaasi mitmesuguste tüüpide geneetiliste mehhanismide, patogeneesi ja biomarkerite analüüs. Selle haiguse ülegenoomsed uuringud koos atoopilise dermatiidi mehhanismide uurimisega on realiseeritud uudsete ravivõimalustega nagu nahakoe kasvatamise ja naha analoogide tootmise tehnoloogia.


Geo- ja bioteaduste alal anti preemia taimeökoloogia õppetooli kollektiivile, kuhu kuuluvad kollektiivi juhina taimeökoloogia professor akadeemik Martin Zobel, ökoloogia teadur John Davison, taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora ja taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik.

Teadlaste gruppi tunnustati tööde tsükli „Taime- ja seenekoosluste mitmekesisust ning nende omavahelisi seoseid mõjutavad tegurid“ eest, mis vaatles aspekte, mida nö klassikaline taimekoosluste ökoloogia pole kunagi käsitlenud. Esimestena maailmas näitasid nad, et elurikkus sõltub sageli sellest, milline on mullas elutsevate teatavate mikroseente kooslus. Nende poolt kirjeldatud seosed taimede liigirikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse vahel on leidnud silmapaistvalt kiiret rahvusvahelist vastukaja.

Salapärase ja silmale nähtamatu seenerühma, nn taime- ja arbuskulaarse mükoriisa (AM) tähtsuse kohta looduses oli seni palju spekulatsioone. Martin Zobel ja tema kolleegid mõtestasid lahti selle seenerühma rolli taimekoosluste elutegevuses ning nende elurikkuse varieerumise globaalses ja regionaalse skaalas. Tuvastati ka nende koosluste vaesumisega seonduvad ohud meie loodusele.


Põllumajandusteaduste alal premeeriti taimede ökofüsioloogia dotsent Arne Sellinit.

Arne Sellini uuringud toovad esile kliimamuutuste senitundmatud mõjud meie metsadele, puude veevahetusele, kasvule ja metsaökosüsteemide seisundile. Praegused kliimamuutused Põhja-Euroopas ilmnevad muu seas ka sademete sageduse suurenemises.

Selgus, et sellest tulenev õhuniiskuse kasv limiteerib toitainete omastamist puude poolt, vähendab lehtpuude fotosünteesivõimet ning selle kaudu ka juurdekasvu. Lisaks sellele suurenevad niiskema õhuga kohanenud puudel hingamiskulud. Hemiboreaalsete puistute taolise reaktsiooni tuvastamine võimaldab oluliselt täpsustada metsade seisundi prognoose ja ennetavalt rakendada vajalikke meetmeid.


Humanitaarteaduste alal tunnustati Eesti lähiajaloo professori akadeemik Tõnu Tannbergi.

Tõnu Tannbergi tulemuslikul esmaavastaja tööl Venemaa ja Eesti arhiivides põhinevad sõjaajaloolised uurimused hõlmavad kaht Eesti jaoks olulist periood: 18.–19. sajandi vahetus ning Esimese maailmasõja ajalugu ja selle seosed Eestiga.

Ta on välja selgitanud Balti kubermangude rolli Vene keisririigi sõjavägede komplekteerimises ja ülesehituses Napoleoni sõdade ajastul. Teine fookus on esimese maailmasõja mobilisatsioon ja Eestist pärit meeste sõjakogemused, mis hiljem mängisid võtmerolli Eesti Vabariigi rajamisel, kaitsmisel ja ülesehitamisel.

Tõnu-Andrus Tannbergi uurimused Eesti lähiajaloost on oluliselt laiendanud meie teadmisi selle keeruka aja sündmuste ja arengute kohta.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 25. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti teaduste akadeemia saalis.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392