Tartu ülikooli mäetipus käinud alpinistid jõudsid koju tagasi

Möödunud nädalal jõudsid tagasi koju alpinistid, kes 30-aastase vaheaja järel taas Kesk-Pamiiris Tartu ülikooli nimelise mäetipu vallutasid.

Juulis startis 10-liikmeline Tallinna ja Tartu alpinistidest koosnev seltskond Tadžikistani poole, eesmärgiga taasvallutada Tartu ülikooli ja J. F. Parroti nimelised mäetipud. Tipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6258 ja 6277 m kõrgusel üle merepinna.

Grupp jõudis Tartu ülikooli mäetipule 31. juulil kella poole ühe paiku päeval täies koosseisus. Kohapeal selgus, et alates Tartu ülikooli 350. aastapäevale pühendatud esmavallutusest eestlaste poolt 1982. aastal ükski inimhing sinna jõudnud polnud. „Leidsime eest sinna 30 aastat tagasi jäetud tipukirjad, ülikooli toonase tekli ja tipuplaadi. Mõned asjad võtsime tipust ka kaasa, asemele jätsime ülikooli uue tekli, lipu, sõrmuse ning tipukirja,“ räägib ekspeditsiooni juht Andres Hiiemäe.

Mägi asub tsivilisatsioonist eemal, ainuüksi  mäe jalamile jõudmine võttis viimasest asustatud punktist aega kaks nädalat. Igasuguse välise abi kasutamise võimalus puudus, grupp toimetas mäel autonoomselt. Mäelt laskumisel tabas gruppi ka väike õnnetus – üks liikmetest, Priit Rooden, murdis jäämurru läbimise käigus jalaluu. Nii tuli organiseerida vigasaanu transport päästekopteri jaoks sobivasse paika. „Kaks ja pool päeva tassis grupp Priitu käepärastest vahenditest meisterdatud kanderaamil raskel ja ohtlikul reljeefil,“ räägib Hiiemäe ning tahab siinkohal tänada Katrin Sipelgat helikopteri organiseerimisel, samuti Eesti välisministeeriumi, Tartu ülikooli, doktor Pille Saluvere ja traumatoloogia kliinikumi juhatajat Aare Märtsoni ning Tyrol Air Ambulance esindajat abi eest.

Andres Hiiemäe hindab ekspeditsiooni siiski õnnestunuks, kuna peamine eesmärk – võtta taas Tartu ülikooli mäetipp – õnnestus tervel grupil 100%. J. F. Parroti mäetipust otsustati loobuda grupi ohutuse, raskete lumeolude ning ebasoodsa ilmaennustuse tõttu.

„Ekspeditsioon tervikuna sisaldas rohkelt raskeid ja ohtlikke lõike nii mäele lähenemisel, mäe peal kui ka laskumisel - mägijõgede ületused, rusunõlvad, Tanõmas II liustik ja selle jäämurrud, rasked lõigud marsruudil jne. Raskused ületati hea grupitööga, üksteise kogemustele, oskustele ja teadmistele tuginedes, teineteist usaldades,“ ütleb Hiiemäe.

Põhjalikumat reisilogi saab lugeda siit: http://www.ajaveeb.alpinism.ee

Lisainfo: Andres Hiiemäe, tel 528 5478, andres@hiiemae.pri.ee