Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva

Tartu Ülikooli muuseumi sünnipäevakuul avatakse muuseumi hoonetes kolm uut näitust, mis tutvustavad igas vanuses külastajatele nii kriminalistika ja õigussüsteemi arengut kui ka ülikooli ajaloolist kartserit. Lisaks ilmub mahukas raamat Tartu toomkiriku kuulsusrikkast ajaloost.

Alates 4. aprillist ajaloolises toomkirikus avatud uus aastanäitus „Kuritöö ja karistus“ seab keskmesse kriminalistika ning Eesti õigussüsteemi arengu kahe tõestisündinud mõrvamüsteeriumi näitel. Esimene neist viib külastaja 1934. aasta Elvasse, kus segastel asjaoludel leiab oma lõpu proua Liisa. Teine lugu rullub aga lahti 1959. aastal Kohtla-Järve lähistel, kus mängufilmiliku röövi käigus langeb varaste saagiks ligi pool miljonit rubla. „Mõlemad lood aitavad paremini mõista Eesti viimase saja aasta olulisimaid arenguid kriminalistika ja õigussüsteemi vallas ning Tartu Ülikooli rolli selle keskkonna kujundamisel,“ rääkis näituse kuraator Mairo Rääsk. Näitusesaalis on nii põnevat video-, pildi- ja tekstimaterjali kui ka arvukalt võimalusi teha ise eeluurimisruumis- või analüüsikeskuses uurimistööd.

Aastateemast lähtuvad uued näitused ka ülikooli muuseumi teistes hoonetes. 19. aprillil avatava Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusega „Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser“ satub külastaja ülikooli peahoone pööningul asuvasse väiksesse salapärasesse ruumi, mis annab tunnistust ajast, kui ülikoolil oli omaette kohtusüsteem. Näitusel saab teada, mille eest tudengeid 19. sajandi lõpukümnenditel kõige sagedamini karistati ja kui karmid need karistused olid. Kas tõesti pidi raamatu tagastamisega hilinenud tudeng suisa kaks päeva pisikeses ruumis elu üle järele mõtlema? „Toome külastajateni ka paeluvad lood üliõpilastest, kes pidid ühel või teisel põhjusel kartseris aega veetma, ning loome võimaluse tutvuda kartseri seintele jäetud joonistuste ja kirjutistega,“ tutvustas näitust kuraator Kristiina Tiideberg.

Sarja kolmas näitus „Kuritöö ja karistus: spekter paljastab saladusi“ avatakse Tartu tähetorni õuel 27. aprillil. „Kõik jätab endast maha mingi jälje: nii päikesesüsteemi sünd kui ka plahvatav täht, nii murtud luu kui ka kõige osavam kunstiteose võltsija. Mõningaid jälgi on meil võimalik palja silmaga tabada, kuid teiste avastamiseks tuleb abiks võtta spektroskoopia,“ juhatas näituse sisse kuraator Janet Laidla.

Kõigi kolme näitusega kaasnevad haridusprogrammid igale kooliastmele ja 13. aprillil toimub aastateemast ajendatuna Toomemäel mõrvamüsteerium.

Sünnipäevakuul näeb ilmavalgust ka üle 300-leheküljeline rikkaliku pildimaterjaliga raamat „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“. TÜ muuseumi direktori Mariann Raisma ja TÜ kunstiajaloo teaduri Krista Andresoni koostatud teos võtab tuntud kunstiajaloolaste ja kultuuriloolaste abil kokku hoone 800 aasta pikkuse ajaloo.  Mariann Raisma avaldas heameelt, et muuseum saab just oma sünnipäevakuul esitleda esimest ülevaateteost Tartu toomkiriku kohta. „Sellel hoonel on väga värvikas lugu, kuid siit iga päev mööda jalutades ei pruugi me pöörata sellele mälestusmärgile alati piisavalt tähelepanu. Arvestades toomkiriku tähendust Eesti kultuuriloos, võime vaid ette kujutada, mida kõike need seinad on näinud ja missuguste aegade tunnistajaks olnud,“ sõnas ta.

Raamat pakub sissevaadet Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja tegevusloosse. „Usun, et see raamat on väärikas austusavaldus ühele Tartu linna sümbolile ning võiks avada põnevaid tahke nii linnakodanikele kui ka külalistele,“ lisas Raisma. Raamatut on võimalik soetada toomkirikus asuvast muuseumi Toompoest alates 20. aprillist.

Lisainfo: Kadri Kasterpalu, TÜ muuseumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 5663 9524, kadri.kasterpalu@ut.ee, muuseum.ut.ee