Tartu Ülikooli proviisoriõppesse pääseb herbaariumi alusel

Sel aastal tuleb Tartu Ülikooli proviisoriõppesse astumisel näidata eesti keele riigieksami tulemust, ent bioloogia-keemia erialakatse või matemaatika riigieksami asemel peab koostama 30 taimega herbaariumi. Et soodustada herbaariumi loomist ka järgmistel aastatel, taasavatakse ülikooli peahoone kõrval ajalooline ravimtaimede katseaed.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raali sõnul tingis vajaduse sisseastumistingimusi muuta praegune erandlik riigieksamite korraldus. „Herbaariumi koostamise eesmärk on näha üliõpilaskandidaadi erialast silmaringi ning huvi farmaatsia alustala, ravimtaimede vastu. Erialaste näidismaterjalide loomine nõuab pühendumust ja täpsust, mis on olulised isikuomadused ka proviisoriõppesse tulles,“ rääkis Raal.

Herbaariumis peab olema 30 taime, mis on nõuetekohaselt kuivatatud ja nii eesti kui ka ladina keeles sildistatud. Ühe unikaalse taime lisamine annab aga sisseastumisel eraldi eelise. „Jaapani teadlased, kes on tutvunud iidsete munkade käsikirjadega, avastasid hiljuti hariliku maltsa (Atriplex patula L.) roosas vormis (forma rosea) üliharuldased antotsüaanid, mis tõotavad tõelist läbimurret ajutegevust arendavate looduslike ühendite vallas. Seetõttu võetakse need, kelle herbaariumis on see taim, proviisoriõppesse eelisjärjekorras ja neil loetakse sooritatuks õppeaine „Farmakognoosia I“,“ lubas Raal.

Taasluuakse katseaed

Praegu on ülikoolis arutlusel, kas herbaariumi koostamise tingimus võiks kehtida ka järgmistel aastatel, ja arvamused on pigem pooldavad. Et soodustada mitmekülgsete herbaariumide loomist, taasavatakse ülikooli peahoone ja Jakobi 2 õppehoone juures ka ajalooline ravimtaimede katseaed. Tulevased üliõpilaskandidaadid võivad sealt kokkuleppel instituudiga oma herbaariumisse taimi korjata.

Katseaed pakub ka praktikavõimalusi. Professor Raali sõnul hakatakse seal kasvatama ennekõike püsikuid ehk mitmeaastaseid taimi, millega on vähem vaeva ning mis võimaldavad õppetööd ja teadusuuringuid paremini planeerida. Pisut hakatakse kasvatama taimi ka seemnetest.

„Kuna katseaia hooldamisega on samuti omajagu tööd, kaasame kindlasti üliõpilased, kes hakkavad väikestes töörühmades peenraid hooldama. Seega võiks tulevane proviisoriüliõpilane osata käsitseda kõblast ja labidat ning tunda rohimise põhitõdesid,“ lisas Raal.

Et tulevane katseaed asub praeguse humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppehoone kõrval, saavad seal lisaks proviisoriõppe üliõpilastele praktikat teha ka ökosemiootikud.