Tartu Ülikooli teadlased uurivad kanepi mõju noore inimese ajule

Tartu Ülikooli teadlased on alustanud teadusprojekti „Ained ja arenevad ajud“, et uurida noorte vaimse tervise seisundi, isiksuseomaduste ja eluviiside seoseid uimastitega. Uuringu eesmärk on vähendada kanepist ja teistest psüühikat mõjutavatest ainetest tulenevaid probleeme.

AAA-uuringut korraldavad Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi, TÜ psühholoogia instituudi ja Tervise Arengu Instituudi teadlased, kes soovivad eelkõige teada saada, kuidas mõjutab kanep arenevat aju. Kanep on üle maailma kõige sagedamini tarvitatav psüühikat mõjustav aine ning TÜ teadlaste hinnangul ühtlasi üks peamistest mõnuainetest, mis Eestis noortele suuri probleeme tekitab.

Kolm aastat tagasi avaldas ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastuvõitlemise büroo (UNODC) „Maailma uimastite raporti“, millest selgus, et maailmas kasutab kanepit mittemeditsiinilistel eesmärkidel 181,8 miljonit 15–64-aastast inimest.

TÜ psühhiaatria vanemteaduri Liina Haringu hinnangul ei ole mingit kahtlust, et kanepi ja teiste uimastite tarvitamine noorte seas on tõusutrendis ka Eestimaal. „Ühiskonna arengu tõttu on saanud uimastite tarvitamine üheks peamiseks psüühikahäireid vallandavaks keskkondlikuks mõjuteguriks,“ rääkis Haring. „Nii alkoholi, tubakatoodete kui ka illegaalsete psühhoaktiivsete ainete tarvitamise soovimatud tagajärjed tulevad ilmsiks eelkõige geneetilise eelsoodumusega isikutel, kes omavad ainetega kokkupuuteid just noores eas. See on aeg, mil aju tasandil närvivõrgustiku areng on läbimas olulist küpsemisetappi,“ lisas Haring.

Uurijate sõnul levib kanepiga seoses vääruskumusi ja -hoiakuid. Näiteks usuvad paljud, et kanep on vähem tervist kahjustav psühhoaktiivne aine kui alkohol või teised uimastid. Liina Haringu sõnul on tegelikkuses kannabinoidide tarvitamine seotud mitmesuguste lühikest aega või püsivalt avalduvate tervisele kahjulike tagajärgedega.

Kanepi tarvitamisega sageli kaasnevad terviseprobleemid on näiteks ärrituvus, rahutus, ärevus, depressiivsus, agressiivsus, unehäired, impulsiivsus, tähelepanu- ja mäluhäired ning füüsilised sümptomid, nagu näiteks valud, külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri tõus ja hingamisteede haigusseisundid. Teatud juhtudel võivad kaasneda tajuhäired, näiteks illusoorsed kujutelmad või meelepettelised elamused, mis võivad esineda koos psühhootilisele häirele omaste mõttekäiguhäiretega.

Uuringusse kaasatakse nii noored kui ka täisealised. Kõigepealt tahavad teadlased uuringuga välja selgitada 16–45-aastaste Eesti inimeste vaimse tervise seisundi ja ainete tarbimise ning terviseriskide seosed. Kui tulemused käes, hakatakse uute teadmiste põhjal abivajajatele tõhusaid sekkumisprogramme arendama. „Näiteks koostöös Tervise Arengu Instituudiga koolitame Tartus, Pärnus ja Viljandis töötavaid vaimse tervise õdesid, kes hakkavad tegema nõustamiskoolitusi, õpetades inimestele vajalikke oskusi kannabinoidide tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks,“ rääkis Liina Haring.

16–45-aastased Eesti elanikud, kes soovivad selles uuringus osaleda, leiavad lingi eesti- ja venekeelsele veebipõhisele küsimustikule Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku kodulehelt.

Uuringus võivad osaleda ka need, kes pole psühhoaktiivseid aineid tarvitanud. Soovijale antakse küsimustiku lõpus tagasisidet tema isikliku psühhoosiriski, isiksuse omaduste ja ainete tarvitamisega seotud terviseriskide kohta.

Uurijad võtsid õppeaasta alguses ühendust ka gümnaasiumide ja kutseharidust pakkuvate õppeasutustega, et kaasata uuringusse võimalikult palju noori. Koostööd teinud koolides korraldati loenguid teemal „Ained ja arenevad ajud“. Kõigil huvilistel on võimalik samasisulist avalikku loengut kuulata ka järgmisel teisipäeval, 11. detsembril kl 18 Tartus Biomeedikumis (Ravila 19, auditoorium 1006).