Laupäeval, 13. aprillil kell 14 tähistatakse TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Aastapäevale pühendatud konverentsil meenutatakse aega, mil Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.
„1988. aasta aprillikõnede järel ütlesid tsensorid, et nende töö on otsas: tänavatel toimuvad reaalsed sündmused ja peetakse kõnesid teemadel, mille nimetaminegi ajakirjanduses ja avalikus tekstis oli aastakümneid rangelt keelatud. Totalitaarriigi tsensuur oli murtud, kui tekstides tsenseeritud mõtted olid korraga avaliku arutluse teemad. Poliitiline ajupesu oli lõppenud,“ räägib konverentsi korraldaja, TÜ meediauuringute dotsent Maarja Lõhmus aastatetagusest ajast.
1980ndate lõpul oli Eesti ajakirjandus refleksiivne ja inimesekeskne, osales aktiivselt ühiskonnas ja kõnetas inimest. „Kui 1980ndate lõpus tundus ajakirjandusliku refleksiivsuse kasv loomulik, hakkas see 1990ndatel taanduma. Miks?“ küsib Lõhmus. „Seega see, mis praegustele, 1990ndatel sündinud tudengitele on enesestmõistetav, pole olnud eelmiste põlvkondade Eestis. Eesti avalikkuse murrang kõnetab otseselt-kaudselt kõiki põlvkondi,“ sõnab Lõhmus „Sealt Eesti NSV totalitaarriigist on pärit ka mõned praeguste noorte jaoks kummalisused: küüniline poliitvalitsemine, avalik ignorantsus ja lugupidamatus, ideede marginaliseerimine, inimeste naeruvääristamine, tekstide ja sõnumite tsenseerimise püüded, arutluste vähesus,“ loetleb Lõhmus, lisades, et praeguse pildi kujunemine on konverentsi arutluskoht.
Avalike ja isiklike väärtushinnangute ja ajakirjanduse sisu muutustest kõnelevad:
Konverents toimub TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lossi 36, ruumis 215, algusega kell 14.
Kõik huvilised on oodatud!
Lisainfo: Maarja Lõhmus, TÜ meediauuringute dotsent, konverentsi korraldaja, tel: 52 55055, e-mail: maarja.lohmus@ut.ee.