Tartu Ülikoolis uuritakse COVID-19 mõju õendusabile

Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetooli uurijad juhivad Eestis rahvusvahelist uuringut, milles vaadeldakse COVID-19 mõju kohalikus tervishoiusüsteemis töötavatele õdedele ja õendusabi teenusele ning kutsuvad üles Eesti õdesid uuringu küsimustikku täitma. Kuna õed on tervishoius keskne inimjõud, on vaja hinnata kriisitingimustes osutatud õendusabi ning seda mõjutavaid tegureid, et arendada kvaliteetset ja ohutut tervishoidu.

Kevadel alanud koroonaviiruse pandeemia suurendas tervishoiusektori töökoormust ja pani sealseid töötajaid läbi tegema mitmesuguseid katsumusi. Nii nagu kogu tervishoiusektor, seisid õed üle kogu maailma äkitselt silmitsi täielikult muutunud igapäevatöö korralduse, vahendite nappuse, eetiliste valikute ja teadmiste ajakohastamise vajadusega.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse assistendi Gerli Usbergi sõnul tõstis kriisiolukord tugevasti esile õdede keskse rolli tervishoius. „Nii meie endi kogemus kui ka teiste riikide andmed näitavad, et vajadus õdede järele oli suurem kui kunagi varem,“ tõdes Usberg.

Eestis ei ole õdede tööga seonduvat nii ulatusliku kriisi tingimustes varem uuritud. „Niisamuti nagu me vajame teadmisi haiguse, selle käitumise ja mõju kohta, on oluline teada ka seda, milline on kriisi mõju õdede kui kõige arvukama ja patsientidega kõige vahetumas kontaktis olevate tervishoiutöötajate tegevusele,“ ütles Usberg.

Kriisi mõju õendusele

Et tulla toime kriisi ajal ilmnenud raskustega ja nendest õppida, uurivad Austria, Kanada, Horvaatia, Portugali, Hispaania, Rootsi, Inglismaa ja Eesti teadlased Torino Ülikooli eestvedamisel, kuidas mõjutas COVID-19 kriis õdede tööd ja nende osutatavat õendusabi. Eestis on uurimistöö partner Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetool ning vastutav uurija on õppetooli külalisprofessor Mari-Katariina Kangasniemi.

Rahvusvahelise uuringu eesmärk on kirjeldada COVID-19 kriisi mõju õdede tööle ja töökorraldusele, uurida õdede valmisolekut kriisiks, rahulolu osutatud õendusabiga ning viise ja võimalusi, mis aitasid pidevalt muutuvas olukorras kõige olulisema teabega kursis olla.

Usberg, kes on üks uurimistöö korraldajaid Eestis, rääkis, et kvaliteetne, inimkeskne, ohutu ja muutustele tõhusalt reageeriv tervishoid on kõigi inimeste ühistes huvides. „Kriisid võimendavad vajadust selle järele, aga toovad armutult päevavalgele ka valupunktid. Seega võiks uurimistöö tulemustest olla kasu nii tervishoiuteenuse tarbijatele kui ka osutajatele ja poliitilistele otsustajatele. Personaalse ja ohutu tervishoiu jaoks on ennekõike tarvis piisavat hulka asjakohaste teadmiste ja oskustega õdesid ning otstarbekat töökorraldust ja tugisüsteeme,“ kirjeldas Usberg.

Uurijate arvates aitab rahvusvaheline uurimistöö peegeldada, mida kriisiolukord õenduses täpsemalt kaasa toob, ning juhtida tähelepanu võimalikele puudujääkidele, millega tuleks tegeleda, et olla tuleviku kriisideks paremini valmis. Uurimistöö põhjal saab arendada õenduspraktikat ning kavandada vajalikke samme juhtimises, haridus- ja tervishoiupoliitikas.

Elektroonne küsimustik

Uuringusse soovitakse kaasata 370 õde, kes osutasid kevadsuvise COVID-19 kriisi ajal Eestis tervishoiuteenust, sõltumata töökoormusest või töösuhte tüübist. Oodatud on ka õed, kellel puudus otsene kokkupuude COVID-19 patsientidega.

Andmeid kogutakse Torino Ülikoolis spetsiaalselt selle uurimistöö jaoks välja töötatud elektroonse küsimustikuga. Usbergi sõnul on küsimustik kohandatud nii, et see haakuks võimalikult hästi Eesti tervishoiusüsteemi korraldusega ning õdede tegevusega. Küsimustikku saab täita 31. oktoobrini eesti ja vene keeles. Lisateabe leiab õendusteaduse õppetooli Facebooki lehelt.