Teadlased uurivad koroonapandeemia ajal kehtestatud tegevuspiirangute mõju Eesti majandusele ja sotsiaalsetele rühmadele

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel algav uuring toetab riiki koroonapandeemia tõttu kehtestatud tegevuspiirangute mõju hindamisel ja teadmistepõhise kriisipoliitika kujundamisel.

Kuni koroonaviiruse levik pole kontrolli all, tuleb riikidel rakendada mitmesuguseid meetmeid, mis piiravad tavapärast majandustegevust ja mõjutavad elanike majanduslikku toimetulekut. Uuringu käigus hinnatakse juba rakendatud meetmete mõju ja tõhusust ning püütakse sõltuvalt epideemia kulgemisest vastata uutele esilekerkivatele küsimustele.

„Algav uuring paneb proovile nii teadlased kui ka teised uuringutegijad, aga võib tekitada raskusi ka tellijale. Oleme alles kriisi keskel, mis tähendab, et me ei tea, kui pikaks kujuneb majanduskriis või kuidas haiguse lained ühiskonda veel lähitulevikus võivad mõjutada,“ sõnas uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli makroökonoomikaprofessor Raul Eamets.

„Uus viirus seab poliitikakujundajate ette küsimusi, millega varem pole tulnud silmitsi seista. Isegi sõja ajal ei ole ühiskonnad olnud olukorras, kus inimeste kokkusaamine on ebasoovitav või lausa keelatud ning kohati on majandustegevus sisuliselt võimatu,“ täiendas Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben. „Nii poliitikutel kui ka ametnikel tuleb kujunenud olukorras lahendada probleeme, milleks ei saagi olla eelnevat ettevalmistust. Et pakutavad sotsiaal- ja majanduspoliitilised lahendused oleksid võimalikult asjakohased, tuleb olukorra analüüsimisel kasutada kõrgel tasemel akadeemilist kompetentsi, mida Eesti ülikoolides ja uurimisasutustes õnneks leidub.“

Uurimismeeskond peab olema paindlik ja kohanemisvõimeline ning vajaduse korral tuleb olla valmis uuringu fookuse muutmiseks. „See on ka põhjus, miks sektoraalsel simulatsioonimudelil põhineva traditsioonilise mõjuhinnangu kõrval sisaldab projekt ka kiiresti kohandatavat analüüsikomponenti. Selle abil saab püstitada töö käigus operatiivselt uusi uurimisküsimusi, millele saavad teadlased üritavad vastuseid leida,“ selgitas Eamets. „Kuna olukord muutub pidevalt, näeb see projekt ette eelkõige ametnikkonna ja teiste huvirühmade jooksvat nõustamist kriitilistes analüütilistes küsimustes. See on sobiv viis hinnata senise poliitika tulemuslikkust ja kavandada kriisileevendusmeetmeid tulevikuks,“ jätkas Aben.

Uuringu „COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“ elluviimiseks on Tartu Ülikooli juhitaval konsortsiumil aega 18 kuud. Partneritena osalevad konsortsiumis SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti rakendusuuringute keskus CentAR OÜ. Projekti tulemusi kasutavad oma valdkonna poliitika kujundamisel Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Uuringut rahastatakse summas 449 509,46 eurot, mis tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.

Lisateave:

Raul Eamets, uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikool, raul.eamets@ut.ee
Madis Aben, analüütik, Rahandusministeerium,  madis.aben@fin.ee
Sigrid Ots, RITA vanemkonsultant, Eesti Teadusagentuur, sigrid.ots@etag.ee