Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko kirjutas Sirbis, et teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.
2019. aasta personaalsete uurimisgrantide voor oli mitmes mõttes tähenduslik: 479 avaldust ning ettepanek rahuldada 114 uurimistoetuse taotlus, sh umbes veerandi puhul tehti rahastamisotsus vaid üheks aastaks. 365 taotlust jäi rahastuseta. Siinkohal võib lugeja kokku lüüa 365 taotleja tühja läinud töötunnid.
Raske on mõista personaalsete uurimistoetuste taotlemise korraldust, sest paljuski dubleeritakse muid rahastusvõimalusi, lihtsalt konkurents on palju rängem. Uus kontseptsioon on välja töötatud 2016. aastal ning see põhineb haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) uurimisrühma soovitustel, kus peamise probleemina on välja toodud teadussüsteemi liigne projektipõhisus:
Arvati, et uue grantide süsteemi abil
Kui palju on siis personaalsete uurimistoetuste jagamine aidanud seda kõike saavutada?
Loe edasi Sirbist.