TEADUSKOHVIKUS UURITAKSE, MIS PÕHJUSTAB TUSATUJU – KAS PÄIKESE PUUDUS VÕI GEENID

Doktor Sulev Kõksi teadustöö valdkonnaks on neurogeneetika. Oma uurimistöö ühe osana püüab ta selgitada geenide rolli meeleoluhäirete, depressiooni ja vaimuhaiguste tekkimisel. Geneetika on tänaseks võimaldanud uudset pilku heita psüühikat mõjutavatele protsessidele ning muutnud oluliselt arusaamist geenide tähtsusest. Kui õed-vennad on psühholoogiliselt sarnased, siis oletatakse sageli, et kasvatus ühises perekonnas on mõjutanud nende edaspidist käitumist. Geneetika aga on tõestanud, et lähisugulased on sarnase käitumisega pigem seetõttu, et neil on ühesugused geenid.

Teaduskohvikus uuritaksegi, kas enamik meie iseloomust ja vaimsest võimekusest on kaasa sündinud ning keskkonnal ei ole selle kujunemisel erilist rolli? Tavaliselt alahinnatakse pärilikkuse rolli paljude haiguste kujunemisel. Kuid kas geenid määravad kõike? Kas geenides on kirjas kogu meie elukäik?

Doktor Sulev Kõks pälvis 2005. aastal presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia.

Teaduskohvik on ainulaadne foorum, kuhu oodatakse kõiki huvilisi vabas õhkkonnas arutlema põnevatel teadus- ja tehnoloogia teemadel ning küsima, milline on teaduse mõju ühiskonnale. Esimene Café Scientifique Suurbritannias toimus 1998. aastal Leedsi linnas, Eestis aga Briti Nõukogu ja teaduskeskuse AHHAA ühisüritusena 2004. aasta novembris Tartus. Seni on üritustel osalenud mitmed tuntud briti teadlased ning arutelud on olnud nanotehnoloogia, alternatiivmeditsiini, geneetiliselt muundatud taimede, teadvuse, disainbeebide, kemikaalide, kliimamuutuse, bioloogiliste rütmide ja rokk-kitarri füüsika teemadel. Käesolevas teaduskohvikus esineb esmakordselt Eesti teadlane.

Lisainfo: Tiiu Sild, SA teaduskeskus AHHAA, tel 516 7557

Liina Jürgen
TÜ avalikkussuhete peaspetsialist
tel 737 5509; 527 6922