Tehnoloogiainstituudi neljandal teaduskonverentsil pöörati tähelepanu koostööle ettevõtjatega
21. ja 22. märtsil toimus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi neljas teaduskonverents. Osalesid instituudi teadlased, üliõpilased ning ettevõtete esindajad, samuti poliitik Anne Sulling ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Sel aastal pöörati konverentsil peatähelepanu küsimusele, kuidas peaksid ülikoolid tegema koostööd ettevõtjatega, et vastata ühiskonna innovatsiooniootusele, ehk kuidas saaks tehnoloogiainstituudis parandada koostööd teadlaste ja ettevõtjate vahel. Kahe päeva jooksul said osalejad võimaluse esitada oma arusaam sellest, mida on õppida minevikust, kuidas ollakse rahul praeguse olukorraga ja missugused võiksid olla pidepunktid tulevikuks.
Tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg ütles, et instituudi ärimudel – teha nii tipptasemel baasteadust kui ka rakendusuuringuid – on ennast igati õigustanud. „Meie instituut on elujõuline ja arenev teadusasutus, kuhu igal aastal lisandub uusi teadusgruppe,“ sõnas Kurg. „Meie eesmärk on veelgi tõhustada koostööd ettevõtetega ja küsimus, kuidas seda teha, oligi meie selleaastase konverentsi põhiteema,“ lisas ta.
Tehnoloogiainstituut võib olla uhke oma ettevõtluskoostöö üle. Tartu Ülikooli molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur Arvi Jõers rääkis konverentsil oma kogemusest teise põlvkonna probiootikumide arendamisel koostöös MTÜ-ga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Hea koostöö näidet kirjeldas ka Tartu Ülikooli robootika dotsent Karl Kruusamäe, kes arendas roboteid koos ettevõttega Milrem. Näiteid edukatest projektidest ja koostööprojektidest, mida on toetatud nutika spetsialiseerumise meetmest, on rohkemgi.
Ükski koostöö ei teki ilma avatud suhtluse, teineteisemõistmise ja usalduseta. Loodusteadustest rääkides põrkume tihti olukorraga, kus ei saada aru, mida teadlased teevad. Lihtsal ja arusaadaval viisil väljendumine on keeruline. Konverentsil leiti, et nii teadlaste poolel kui ka loodusteaduste valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on puudus inimestest, kes suudavad rääkida innovatsioonist lihtsalt ja arusaadavalt.
Sõnumi selgus ei ole kommunikatsiooni ja koostöö ülesehitamisel loomulikult ainuke tegur. Ülikool on oma olemuselt avatud, õppimisele ja kogemuste peegeldamisele suunatud asutus. Teadustöö üks oluline osa on oma tulemuste avalikustamine, näiteks artiklite kirjutamine ja konverentsidel esinemine. Ettevõtlus ja ärimaailm on tihtipeale üles ehitatud vastupidi – oma ärisaladust tuleb hoida. Tasakaalu leidmine ja mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine on sageli pikk protsess, mis eeldab arvukaid kohtumisi. Takistuseks võib osutuda ka teadlaste ja ettevõtjate erinev suhtumine aega – teadlasel tavaliselt ajalisi piiranguid ei ole ning ta tahab probleemi rahulikult süveneda. Ettevõtjate jaoks on aga aeg raha, nad tahavad konkreetsele küsimusele võimalikult kiiresti lahendust.
Anne Sulling märkis, et teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eestis praegu kõige vähem ettevõtteid, mis toovad turule innovaatilisi tooteid või teenuseid. Protsessi kiirendamiseks oleks vaja luua rakendusuuringute instituut, kus tegeldakse ainult ühiskonnale oluliste (rakendus)uuringutega.
Konverentsil arutleti ka baas- ja rakendusuuringute erinevuste üle. Suur osa kasutusse võetud teadussaavutustest ja leiutistest on sündinud fundamentaalteaduse tulemusena. Fundamentaalteadlane tegutseb oma uudishimu ajel. Rakendusuuringutel on aga kindel eesmärk – mingi toote või teenuse arendamine; seal ei saa uurida uurimise pärast. Jõuti järeldusele, et tähtsad ja vajalikud on nii baas- kui ka rakendusuuringud – mõlema jaoks tuleb leida vahendeid ja ühte ei või teha teise arvelt.
Kokkuvõtteks leiti, et teadlased ja ettevõtjad peavad rohkem ja avatumalt suhtlema, et mõista paremini üksteise eesmärke ja ootusi. Alustada tuleks väikestest projektidest ning usalduse ja koostöö kasvades saab ette võtta suuremad projektid.
Lisateave: Reet Kurg, tehnoloogiainstituudi direktor, 737 5040, reet.kurg [ät] ut.ee