TÜ doktoritöö: inimeste petukäitumist on võimalik magnetiga mõjutada

Valetamine on meie igapäevase elu osa, tahtmatult eksitavad või tahtlikult valetavad kõik inimesed. Inga Karton näitas Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, et petukäitumist on võimalik aju uurides kindlaks teha ja selle esinemise sagedust magnetimpulssidega mõjutada. Valetamise kindlaks tegemine sõltub siiski väga tugevalt nii inimesest kui ka valetamise ja selle kindlaks tegemise kontekstist.

Sama igapäevane kui on valetamine, on ka vajadus ennast mitte ära petta lasta. Seetõttu on „tõe seerumit“ otsitud juba sajandeid, kuid kõik senised meetodid on osutunud ebapiisavateks. Teaduse ja tehnika arenedes on tulnud võimalus nii-öelda vaadata inimeste aju sisse ning aju lühiajaliselt, ilma seda kahjustamata, ka mõjutada. Ühtlasi on tekkinud huvi uurida ja vaadata, kas sellisel moel on võimalik muuta inimeste valetamisvalmidust.

„Meie labori aparatuuriga saame nii-öelda vaadata inimese aju sisse kui ka mõjutada lühiajaliselt selle toimimist,“ ütles uuringu autor, Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Inga Karton. „Oma uuringute käigus õnnestus meil inimeste petukäitumises esile kutsuda muutust ning seda ka ajus registreerida.“

Töö käigus ilmnes näiteks, et inimeste petukäitumist saab magnetstimulatsiooni abil mõjutada. Teadaolevalt on petukäitumisse haaratud aju suurte poolkerade üks eesmistest piirkondadest. „Kui seda piirkonda mõjutada pidurdavat toimet avaldavate nn väsitavate magnetimpulssidega, siis parema poolkera mõjutamise järel on keerulisem tõest väidet tagasi hoida ehk inimesed valetavad vähem. Kui aga pidurdada vasaku poolkera vastavat piirkonda, siis õnnestub tõese väite tagasihoidmine paremini ehk isikud valetavad rohkem,“ kirjeldas Karton üht tulemust.

„Meie uuringutes oli uudne see, et meil õnnestus kombineerida inimeste käitumine, aju bioelektriliste protsesside mõõtmine ning aju mõjutamine just petukäitumise kontekstis, mida teadaolevalt varem pole tehtud,“ lisab Karton.

Otsides vastust küsimusele, kas peaaju aktiivsuse mõõtmise põhjal võib tuvastada valetamist, leidis uuring, et selle tõenäosus on endiselt väga kõikuv ning võib jääda vahemikku 22-71%. See on kõrgem elulähedasemates ja väiksem elukaugemates eksperimentides. „See on ühelt poolt julgustav teadmine võimalikke tulevasi rakendusvõimalusi silmas pidades, samas keeruline väljakutse teadlastele laboritingimustes piisavalt usaldusväärsete tulemusteni jõudmiseks, mis on aga meetodi rakendusse jõudmise eelduseks,“ tõdeb Karton.

Inga Karton kaitses Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus doktoritöö „Petukäitumine: transkraniaalse magnetstimulatsiooni efektid ja elektroentsefalograafia signatuurid“ („Deceptive communication: the effects of transcranial magnetic stimulation and the signatures of electroencephalography“) 20. jaanuaril 2015.

Tutvu doktoritööga lähemalt Tartu ülikooli DSpace keskkonnas.

Lisainfo: Inga Karton, KVÜÕA psühholoogia dotsent, e-post: inga.karton@ut.ee.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392