TÜ magistritöö: seadused ei pea viipekeelt enam eesti keele osaks

Riik ei tee küllalt palju selleks, et kurdid saaksid oma emakeeles õppida ja asutustega suhelda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õigus suhelda oma emakeeles ei ole Eestis piisavalt tagatud, kui sinu emakeel on juhtumisi eesti viipekeel, leidis Hendrick Rang tänavu Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös. Selle tõdemusega nõustuvad nii viipekeele tõlkide esindaja kui ka kurtide liidu juht.

Rang veendus seadusi ja praktikat kõrvutades, et viipekeelt nähakse Eestis pigem kui puudest tuleneva takistuse ületamise vahendit, mitte aga eesti keele osa. „See, kuidas me viipekeelt seadustes mõistame, on segane – see pole eesti keel, aga ka mitte võõrkeel,” selgitas Rang. Seda hoolimata asjaolust, et Eesti on liitunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, kust tuleneb viipekeele kui kultuurilis-keelelise nähtuse edendamise kohustus. Tegelikult on viipekeele edendamine ja areng kui riigikeele üks vorme olnud ka varasemas keeleseaduses, ent 2011. aastal jäeti see punkt sealt kurtide hämmastuseks välja.

Ebamäärane defineerimine tähendab praktikas, et tihti jääb segaseks, kes ja mil määral viipekeelsete inimeste õigusi tagama peab. Selle üks näide on võimalus kasutada tõlke. Praktikas osutab seda teenust kohalik omavalitsus. Tallinna linnas saab viipekeelne inimene tõlkijat kasutada ühes kuus kaks tundi. See on ebapiisav, märkis Rang.

Sellesse aega tuleb kurtidel mahutada näiteks asjaajamised sotsiaalosakonnas, konsultatsioonid arsti juures.

Viipekeele tõlke on vähe

Kuigi viipekeele tõlki peaks võimaldama kõikides ametiasutustes, tuleb probleem kõige selgemini esile menetlustoimingute puhul. Rang leidis, et kui kohtus on viipekeele tõlgid olemas, siis kohtuväliselt sellele suurt tähelepanu ei pöörata.

Praegu on Eestis 24 kutsetunnistusega viipetõlki ja seda on tõlk Regina Paabo hinnangul selgelt vähe. „Suurenenud on kurtide vajadused, ootused tõlke-kvaliteedile on muutunud aastatega kõrgemaks ja situatsioonid, kuhu tõlke vajatakse, on muutunud keerukamaks,” selgitas ta.

Rang märkis, et olukorra lahenduseks peakski riik ja mitte ainult kohalik omavalitsus võimaldama eesti viipekeele kasutamise ametlikus suhtluses ja haridusasutustes. Vajaduse korral tuleb muuta ka keelekasutamist ja viipekeele tõlkimist puudutavaid seadusesätteid, ütles Rang. „See tagaks parema võimaluse tagada kurtidele nende õiguseid, mis tulenevad ÜRO konventsioonist.” Selgus seaduses tähendaks, et eesti viipekeel oleks selgelt keel, mille tõlketeenust peab ametiasutustes võimaldama.

Rang pakub ühe lahendusena ka valvetõlki, kes tõlgiks ööpäev läbi videoülekande vahendusel just seal, kus teda vajatakse. Seda on varem soovitanud ka õiguskantsler.

Eestis on hinnanguliselt 1300–1500 viipekeelset kurti ja vaegkuuljat ning 4500 regulaarset kasutajat. 

Kes annab viipekeelset haridust?

Omaette küsimus on kurtidele hariduse pakkumine. Eesti ainsat viipekeelset gümnaasiumi Tallinna Heleni koolis ähvardab sulgemine – kümnendat klassi sügisel ei avata, edasised plaanid selguvad tulevikus. Tallinn ja riik veavad aga vägikaigast, kes linnale kuuluvat kooli üleval pidama peab. Hendrick Rangi sõnul on seadustest tulenev kohustus riigil. „On väga oluline, et riik oma rolli senisest rohkem teadvustaks,” märkis ta.

Sellega nõustuvad ka teised osapooled. Kurtide liidu juht Tiit Papp ütles, et eraldi viipekeelne gümnaasiumiaste aitab kaasa sellele, et lastest kasvaksid avatud tööturu ja ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Tõlk Regina Paabo leidis, et kurtide laste õigus gümnaasiumi- või ülikooliharidust saada tagatud pole – kui eraldi gümnaasiumit poleks, tuleks kolida tavakooli, kus õppimiseks peaks kasutama tõlki, mis on küllaltki kulukas teenus.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski nõustus, et viipekeelne õpe peab olema tagatud ka gümnaasiumiastmes. „Meie hinnangul peaks viipekeelne gümnaasiumiõpe Heleni koolis olema. Kui seal ei peeta seda vajalikuks, siis oleme öelnud: kui suudame Tallinnaga kokku leppida riigigümnaasiumi rajamises, me hea meelega avame võimaluse neil lastel gümnaasiumiharidust seal saada,” sõnas ta.