TÜ nõukogu valis kolm professorit ja nimetas emeriitdotsendi
29.08.2008
Mati Laur on sündinud 1955. aastal Abja-Paluojal. 1978. a lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, 1987. aastal omistati talle samas ajalookandidaadi kraad. Doktoriväitekirja kaitses Laur Tartu Ülikoolis aastal 2000. Loenguid on Laur Tartu Ülikoolis lugenud aastast 1979. Aastatel 1983-1988 oli ta Tartu Ülikooli ajaloo-ja semiootika labori nooremteadur, hiljem üldajaloo õppetooli hoidja ning üldajaloo korraline professor (alates 2003). Laur on külalisõppejõuna andnud loenguid ka Greifswaldi ülikoolis. Teaduslikke publikatsioone on Lauril 91. Tema peamiste uurimisteemade hulka kuuluvad valgustatud absolutismiga sotud teooriad, Baltikumi ühiskonnastruktuur ja halduskorraldus Vene impeeriumi koosseisus ning Baltikumi talurahva emantsipatsioon ning väikeomanduse areng 18. sajandil.
Sulev Kõks on sündinud Pärnus 1971. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstina (1995) ning kaitsnud doktorikraadi molekulaarse biomeditsiini alal (1999). Tartu Ülikoolis on Kõks töötanud füsioloogia instituudi laborandi (1993-1996), teaduri (1996-2002) ja vanemteadurina (alates 2002). Alates 2005. aastast on Kõks Londoni King’s College’i külalisvanemteadur. Tema uurimisvaldkonda jäävad emotsioonide ja immuunsuse regulatsioon, füsioloogiline genoomika ning kvantitatiivne geneetika (psoriaasi ja meeleoluhäirete uurimisel). Teaduslikke publikatsioone on Kõksil 67.
Pärt Peterson on sündinud 1966. aastal Tartus. Tartu Ülikoolis omandas Peterson bakalaureusekraadi aastal 1991, magistrikraadi aasta hiljem ning doktoritöö kaitses Tampere Ülikoolis (1996). 1998. aastal oli Peterson Tampere Ülikooli dotsent. Tartu Ülikooli teenistuses alustas ta biokeskuse tehnikuna, töötas vahepealsetel aastatel (1991-2003) Tampere Ülikoolis teadustöötaja, järeldoktori ning teadlasena. Alates 2003. aastast on Peterson olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna erakorraline professor. Peterson on oma teadustöös tegelenud Addissoni tõve ja APECED-i haigust põhjustavate geenimutatsioonide uurimisega, muu hulgas on ta olnud tegev HIV-vastase vaktsiini väljatöötamisel. Teaduslikke publikatsioone on Petersonil 72.
Aalo Eller on sündinud 1944. aastal Võru linnas. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna aastal 1971. Tartu Ülikoolis on Eller töötanud alates 1972. aastast nooremteaduri, vanemteaduri, assistendi ja dotsendina. Teaduste kandidaadi kraadi kaitses Eller aastal 1982, dotsendiks valiti ta aastal 1987. Dotsendina töötab Eller Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus siiani. Elleri viimase aja uuringud käsitlevad põlveliigese vigastuste ravi ning muutusi reielihastes enne ja pärast operatsiooni. Samuti on ta uurinud õlaliigesevigastuste kliinilis-anatoomilisi iseärasusi.
Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press
Sulev Kõks on sündinud Pärnus 1971. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstina (1995) ning kaitsnud doktorikraadi molekulaarse biomeditsiini alal (1999). Tartu Ülikoolis on Kõks töötanud füsioloogia instituudi laborandi (1993-1996), teaduri (1996-2002) ja vanemteadurina (alates 2002). Alates 2005. aastast on Kõks Londoni King’s College’i külalisvanemteadur. Tema uurimisvaldkonda jäävad emotsioonide ja immuunsuse regulatsioon, füsioloogiline genoomika ning kvantitatiivne geneetika (psoriaasi ja meeleoluhäirete uurimisel). Teaduslikke publikatsioone on Kõksil 67.
Pärt Peterson on sündinud 1966. aastal Tartus. Tartu Ülikoolis omandas Peterson bakalaureusekraadi aastal 1991, magistrikraadi aasta hiljem ning doktoritöö kaitses Tampere Ülikoolis (1996). 1998. aastal oli Peterson Tampere Ülikooli dotsent. Tartu Ülikooli teenistuses alustas ta biokeskuse tehnikuna, töötas vahepealsetel aastatel (1991-2003) Tampere Ülikoolis teadustöötaja, järeldoktori ning teadlasena. Alates 2003. aastast on Peterson olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna erakorraline professor. Peterson on oma teadustöös tegelenud Addissoni tõve ja APECED-i haigust põhjustavate geenimutatsioonide uurimisega, muu hulgas on ta olnud tegev HIV-vastase vaktsiini väljatöötamisel. Teaduslikke publikatsioone on Petersonil 72.
Aalo Eller on sündinud 1944. aastal Võru linnas. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna aastal 1971. Tartu Ülikoolis on Eller töötanud alates 1972. aastast nooremteaduri, vanemteaduri, assistendi ja dotsendina. Teaduste kandidaadi kraadi kaitses Eller aastal 1982, dotsendiks valiti ta aastal 1987. Dotsendina töötab Eller Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus siiani. Elleri viimase aja uuringud käsitlevad põlveliigese vigastuste ravi ning muutusi reielihastes enne ja pärast operatsiooni. Samuti on ta uurinud õlaliigesevigastuste kliinilis-anatoomilisi iseärasusi.
Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605
Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press