TÜ teadlased kaardistasid rakkude pooldumist juhtiva mehhanismi tööprotsessi

Tartu Ülikooli teadlastel õnnestus esimestena tervikuna kirjeldada rakkude pooldumist juhtiva mehhanismi tööd kogu rakutsükli kestel. Saadud teadmised võimaldavad mõista rakkude pooldumise kui eluslooduse ühe kõige tähtsama protsessi olemust ning seeläbi aidata kaasa uute, tõhusamate vähiravimite disainimisele. Uuest avastusest saab lugeda mainekast teadusajakirjast Molecular Cell.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38517","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]TÜ biomeditsiinitehnoloogia arenduskeskuse vanemteaduri Mart Loogi juhitav proteiini kinaaside uurimisgrupp avastas, et rakkude pooldumist orkestreeriv valk - CDK - toimib raku pooldumise protsessis molekulaarse lülitina, mille lülitusmehhanism muutub olenevalt raku pooldumise staadiumist. Doktorant Mardo Kõivomägi doktoritöö osana valminud uuring avardab meie teadmisi rakkude pooldumise kui eluslooduse kõige kesksema protsessi olemusest ja omab seetõttu kaugeleulatuvat praktilist tähtsust.

Näiteks vähirakkudes on CDK-valkude tööprotsess geneetiliste mutatsioonide läbi rikutud ja rakkude pooldumine kontrolli alt väljas, mistõttu rakud vohavad ja tekib vähkkasvaja.

Mart Loogi sõnul võib seda võrrelda lülitiga, mis on pidevalt sees ja mida ei saa kuidagi välja lülitada. "Et lüliti välja lükata, on tarvis tunda selle sisemist mehhanismi. Töö käigus avastasime, et CDK-de võime anda signaale erinevatele molekulidele muutub rakutsükli käigus pidevalt ja pole ühesugune, nagu pikka aega oli arvatud. Seega lõime mudeli, mis kirjeldab nende signaalide muutumist kogu pooldumistsükli vältel. Lisaks panime pärmiraku mudeli baasil kokku esimese süsteemi, kuidas neid signaale klassifitseerida," selgitas Loog.

Loogi sõnul võimaldab kõigi nende eri etappide ja signaalide tundmine leida tulevikus vähiravimite väljatöötamisel väga täpseid märklaudu, mis suudavad vähirakkude pooldumise mehhanismi sekkuda just nii, et organismi terved rakud raviprotsessis kahju ei saa.

Pikemalt saab uuest avastusest lugeda Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalist Novaator.

Lisainfo: Mart Loog, TÜ biomeditsiinitehnoloogia arenduskeskuse vanemteadur, tel 737 4848, 517 5698, mart.loog@ut.ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee