TÜ teadlased panustavad maailma võimsaima materjaliteaduste keskuse ehitusse

Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased jõudsid esimesena Eestist ametliku kokkuleppeni ühe maailma võimsaima rajatava materjaliteaduste keskuse, Euroopa Neutronkiirguse Allika ehitusse panustamiseks. Teadlased hakkavad välja töötama seadet, mis võimaldab ülilühikeste optiliste impulsside abil ergastatud biomolekulide struktuuri mõõta erinevatel ajahetkedel pärast ergastust.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi bioloogilise füüsika professori Jörg Pieperi juhitud töörühm ehitab oma mõõteseadme just Euroopa Neutronkiirguse Allika (ESS) tarbeks. „Peatselt ehitatava ESS-i seninägematult suur neutronite hulk ajaühikus võimaldab esmakordselt saada piisavalt kiiresti ja täpse pildi biomolekulide struktuuri muutumisest ajas,“ rääkis Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane.

Rebane ütles, et TÜ teadlaste loodavas mõõteseadmes toimub esmalt optiline ergastamine ning seejärel neutronitega mõõtmine (i.k. pump-probe experiment), mis võimaldab mõõteseadet kasutada biomolekulide funktsionaalsete olekute dünaamika uurimiseks. Rebane toob neutron-tehnoloogia eelisena välja näiteks võimaluse mõõta eriti hästi just vesiniku ja teiste kergemate aatomite asukohti ergastuse-järgsetel ajahetkedel.

Sama lepingu põhiosa saavad kasutada ka teised Tartu Ülikooli teadusrühmad, kel on plaanis koostöö ESS-ga. ESS-i osade ehitusse, vajalikku teadustöösse, panustab professor Jörg Pieperi kõrvalt praegu veel kaks Tartu Ülikooli töörühma, kuid oodatud on ka geoloogide, biokeemikute, keskkonnakeemikute jt osalemine.

Elektrokeemia teadur Heisi Kurig arendab oma töörühmaga keemia instituudis seadmeid, mis võimaldaksid määrata poorsete materjalide struktuuri, vedelike ja gaaside füüsikalist ja keemilist adsorptsiooni ja selle dünaamikat erinevates materjalides, luua vajalikke katsekeskkondi ning analüüsida toimuvaid protsesse vahetult in situ tingimustes erinevate neutronhajumismeetoditega.

Kolmandat, samuti keemia instituudi töörühma juhib akadeemik Enn Lust, kes kuulub ka ESS Science Advisory Committee liikmete hulka. Töörühmaga osaletakse ESS-i ümbritseva teaduslinnaku planeerimises ja instrumentide ning katserakkude disainimises, võttes arvesse varieeritaval rõhul ja temperatuuril funktsioneerivate elektrokeemiliste ja bio-elektrokeemiliste katsesüsteemide töötamiseks vajalikke tingimusi. Nimetatud tööd on suunatud uute energeetikamaterjalide, biokeemiliste patareide ja biokütuseelementide arendamisele.

„Mul on väga hea meel Tartu Ülikooli teadlaste tõsise ja üha kasvava panuse üle ühte Euroopa suurimasse läbi aegade arendatavasse teadustaristusse. Selle olulisust kogu Euroopa ja maailma teaduse jaoks tunnistab Euroopa komisjoni hiljutine otsus, kus ESS on üks kolmest kõrgeima prioriteediga strateegilisest infrastruktuurist Euroopa teaduse teekaardil ning mille rajamiseks eraldatakse järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil märkimisväärne finantsiline toetus. Jääb üle loota, et meie teadlaste ja ettevõtlust toetavate organisatsioonide abiga avame me selle keskuse kasutamise võimalused Eesti ettevõtjatele uute toodete ja tehnoloogiate arendamiseks,“ lisas TÜ teadusprorektor Marco Kirm.

Euroopa Neutronkiirguse Allikas on üks suuremaid käimasolevaid teadusinfrastruktuuri objekte, mille ehitamist alustatakse ametlikult 2014. aasta septembris Rootsis, Lundis. Projektist võtab ühe partnerriigina 17-st osa ka Eesti riik, lubades 2014. aasta aprilli otsusega panustada 0.25% projekti maksumusest, millest omakorda kuni 70% võib olla kaudne panus.

Lisainfo: Ott Rebane, Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert, Eesti ESS tööstuskontaktametnik, tel: 56 299 145, e-post: ott.rebane@ut.ee.