Ülikoolipere vaimse tervise edendamiseks saab teha veel enam

Iga organisatsioon võib olla vaimse tervise riskide maandaja või võimendaja. Tartu Ülikool on loonud võimalusi, mis riske maandavad, kuid on ka aspekte, mis neid võimendavad.

Juba see, et ülikoolis töötab nõustaja-kaplan, kes pakub töötajatele psühholoogilist abi ja annab nõu hingelistes nõu küsimustes, ning et on loodud üliõpilasi toetav nõustamiskeskus, on märk vaimse tervise väärtustamisest, ütles üliõpilaspsühholoog Tõnu Jürjen.

TÜ akadeemilise pere vaimse tervise seisukorra kohta andmeid ei ole, seast neid ei koguta süsteemselt. Ka TÜ üliõpilaste vaimse tervise kohta pole täpset teavet, kuid Jürjeni sõnul saab tudengite vaimsest heaolust aimu mõttekoja Praxis tehtud uuringust „Eurostudent VII“, mille tulemused avaldati sel aastal.

Uuringust selgus, et kehvema emotsionaalse seisundi tõid esile nooremad tudengid, väiksema sissetulekuga õppurid ning erivajaduse ja pikaajalise terviseprobleemiga üliõpilased.

Kõigist vastanutest pea pooled nimetasid sagedast või püsivat liigmuretsemist ja väsimustunnet. Iga kümnes vastanu tõi esile tähelepanu- ja keskendumisvõime pideva languse. 30% õppijatest mainis pidevat või sagedast kurvameelsust. Veerandil vastanutest olid enda sõnul viimase kuu jooksul peast läbi käinud korduvad surma- ja enesetapumõtted.

„Kuigi selliste üksikute näitajate põhjal ei saa ühe inimese vaimse tervise kohta lõplikke järeldusi teha, osutavad need sellele, et vaimne heaolu kõrgkoolis kiratseb,“ sõnas Jürjen. „Ehk aitavad need andmed murda müüti, et noortel ja nutikatel õppijatel muresid pole.“

Loe edasi ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis