Uuring: Läänemere regioon on vesiviljeluse kasvu osas positiivselt meelestatud

Vesiviljeluse kasvu arengupotentsiaali Läänemere regioonis uurinud Tartu ülikooli teadlased osalesid rahvusvahelises projektis AQUABEST, mille eesmärgiks oli leida hoobasid vesiviljeluse jätkusuutliku ja keskkonda säästva arengu taaskäivitamiseks.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna teadlased osalesid ühe partnerina Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia osaks olevas teadus-arendusprojektis AQUABEST. Euroopa Liidu Läänemere programmi poolt rahastatud projekti eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas suhtuvad vesiviljelusse Läänemere regiooni ettevõtted, ametiasutused ning keskkonnaorganisatsioonid.

158 eksperti hõlmanud uuringu tulemused näitasid terves Läänemere regioonis sarnaseid hoiakuid kogetud probleemide ning lahenduste leidmisele. „Sarnane taju näitab ühtseid probleeme,“ sõnab projekti Tartu ülikooli poolne esindaja Kaarel Relve, „see teave annab hea aluse regiooniüleseks koostööks, et luua tingimused keskkonnasäästliku vesiviljeluse arenguks.“

Ekspertide seas läbiviidud uuringu tulemused andsid kinnitust mereandide kasvatamise globaalsele vajalikkusele nii maailma kasvava rahvastiku toitmisel kui ökoloogilisel tasandil. Enamik vastanuist tõdes, et kalakasvatus on sööda energiasisalduse kasutuse aspektist karjakasvatusest ökoloogiliselt tõhusam, millest tulenevalt on oluline nimetatud valdkonda arendada. 85-95% vastanutest leidis, et vesiviljelus aitab säilitada ohustatud kalavarusid, suurendab väga oluliselt värske kala kättesaadavust ning annab tööd ja elatist keskustest kaugel asuvates piirkondades. Positiivsete näitajate kõrval tõid keskkonnaorganisatsioonid (60-75%) olulise aspektina välja vesiviljeluse arenguga kaasnevaid keskkonnariske: veeressursside ja tööstusliku kala ülekasutust ning vesiviljeluse mõjusid looduslikele kalavarudele.

„Kuigi vastanute seisukohtades oli lahknevusi, arvasid kõik huvigrupid, et poliitilised ja haldusküsimused takistavad vesiviljeluse arengut rohkem kui finants- ja keskkonnaküsimused,“ võtab Relve tulemused kokku, lisades, et keskseteks probleemideks peeti planeerimismeetodite puudulikkust tootmiskohtade valikul ja madalamaid toetusi. Pooled keskkonnaorganisatsioonidest ja kaks kolmandikku muudest huvigruppidest olid seisukohal, et ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks on vajalikud suuremad tootmisüksused.

Rohkem informatsiooni projekti kohta on kättesaadav aadressilt www.aquabestproject.eu. Täiendav info uuringu kohta on saadaval väljaandes „Stakeholder's Attitudes to the Development of Aquaculture in the Baltic Sea Region“ ja aadressil http://www.aquabestproject.eu/reports.aspx.

Lisainfo:

Unto Eskelinen, Senior aquaculture expert, Finnish Game and Fisheries Research Institute, tel: +358 20 5751 513, e-mail: Unto.Eskelinen@rktl.fi (ingliskeelsed intervjuud).

Kaarel Relve, projekti Tartu ülikooli poolne esindaja, TÜ keskkonnaõiguse lektor, tel: +372 737 5986, e-mail: kaarel.relve@ut.ee.

Hannes Veinla, projekti Tartu ülikooli poolne esindaja, TÜ keskkonnaõiguse dotsent, tel: +372 797 5987, e-mail: hannes.veinla@ut.ee.