Uuring: tartlased peavad Tartut teaduslinnaks

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadlased Kadri Soo ja Andu Rämmer said valmis uuringu „Teaduslinn Tartu. Tartlaste kokkupuuted teadusega“, milles selgitati teaduse populariseerimise algatuste mõju linnaelanike teadushuvi suurenemisele.

Uuringust ilmnes, et teaduslinna mõistega seostuvad tartlastele eelkõige siinsed ülikoolid ja teaduskeskused, näiteks Ahhaa. Tartu kui teaduslinna kuvand on positiivne, Tartut nähakse meeldiva töö- ja elupaigana ning end peetakse innovatiivse kogukonna liikmeteks.

Uuringus osalenud olid veendunud, et koolide ja ülikoolide ning muude teadust populariseerivate asutuste koostöö on tõusuteel. Uuringu läbiviija Andu Rämmeri sõnul mainiti intervjuudes näiteks korduvalt erinevaid kursusi, mida teadust populariseerivad asutused on linnakodanikele korraldanud.

TÜ teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on Tartu ülikool Eesti juhtiva teadusülikoolina kahtlemata Tartu kui teaduslinna kuvandi oluline kandja. „Seda tõestab kasvõi meie maailmatasemel teadlaste ja uurimisgruppide suur hulk ning lai valdkondlik ampluaa nagu universitas´ele kohane. Kindlasti on meil aga veel kasutamata mitmed võimalused panustada koostöös linnaga Tartu ja Eesti arengusse,“ märgib Kirm. „Linnapilti ja inimeste teadvusesse peaksid rohkem jõudma teaduskonverentsid ja muud rahvusvahelised üritused, mis toovad kokku maailma juhtivaid spetsialiste eri eluvaldkondadest. Kõikidele külalistele mugava ja kiire juurdepääsu tagamine Tartusse on linna ja ülikooli ühine väljakutse rahvusvahelistumise saavutamiseks.“

Uuringu käigus läbi viidud teaduse populariseerimist käsitlevate dokumentide analüüsist ilmnes, et avalikkuse informeeritust teaduse ja teadlaste tegevusest võib piirata meedia kalduvus pöörata suuremat tähelepanu atraktiivsetele lugudele, mis osundab teaduskommunikatsiooni tähtsusele.

Probleemina teaduse populariseerijate töös mainiti rahastamise projektipõhisust, mis raskendab pikemaajaliste sihtide seadmist. Uuringu ühe soovitusena toodi välja, et linnavalitsuse toetusel võiks avalikkust enam kaasata teaduse ja tehnoloogiaküsimustes asetleidvatesse aruteludesse. Ka teadlaste ja teadusajakirjanike vahelise suhtluse toetamine, näiteks teaduse populariseerimise infotundide korraldamine, aitab parandada avalikkuse informeeritust teaduse võimalustest.

Andmeid koguti 2012. aasta oktoobrist detsembrini. Fookusgrupiintervjuudes uuriti tartlaste kui teaduslinna elanike arusaamu linna mõjust nende igapäevasele elule, fookusgruppides osales kokku 13 inimest, kel teadustööga otsest kokkupuudet pole. Samuti toimusid ekspertintervjuud seitsme teaduskommunikatsiooni, uuringute või teaduspoliitika kujundamise eksperdiga, et hinnata teaduskommunikatsiooni algatuste mõju elukvaliteedile, haridusele ja sotsiaalmajanduslikele oludele Tartus. Neljalt inimeselt, kelle igapäevane tegevus on seotud teaduse populariseerimisega, uuriti fookusgrupi intervjuu käigus, kuidas osalemine teaduslinna ettevõtmistes on neid endid mõjutanud.

Uuring viidi läbi rahvusvahelise Platform of Local Authorities and Communicators Engaged in Science (PLACES) projekti raames. Tutvu uuringuga sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi kodulehel.

Lisainfo: Andu Rämmer, TÜ sotsioloogia lektor, tel: 737 5931, e-post: andu.rammer@ut.ee;
Kadri Soo, TÜ sotsioloogia teadur, tel: 737 5936, e-post: kadri.soo@ut.ee.