Uus koguteos vaatleb Eesti arenguid sõjaajaloolisest vaatepunktist

Äsja ilmus kõigile ajaloohuvilistele mõeldud mahukas koguteos „Eesti sõjaajalugu. Valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani“. Tunnustatud sõjaajaloolaste kirjutiste kaudu toob unikaalne raamat esmakordselt lugejateni palju varem kasutamata allikmaterjali ning on rikkalikult illustreeritud fotode, kaartide ja skeemidega.

Koguteos heidab sõjaajaloolise pilgu Eesti arengutele Vabadussõjast tänapäevani. See tänaseks juba sajandist pikem periood kätkeb endas nii oma riigi loomist ja ülesehitamist, riigikaotust, okupatsioone, pikka anneksiooniperioodi kui ka iseseisvuse taastamist ning taaskord riigi ülesehitamist.

„Neid arenguid on oluliselt mõjutanud ja kujundanud sõjanduslik faktor alates Vabadussõjast, mis lõplikult kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, kuni tänapäevani välja, mil meie riikliku iseolemise üheks olulisemaks tagatiseks on NATO liikmelisus ning integreeritus Euroopa julgeolekusüsteemi,“ tutvustab koguteost selle koostaja Eesti ajaloo professor akadeemik Tõnu Tannberg. „Mõistagi ei saa siinkohal mööda vaadata ka II maailmasõja mõjust ning punavõimu militaarsest „jalajäljest“ meie ajaloos ning mis veelgi olulisem – rahuaegse riigikaitse ülesehitamisest sõdavahelisel ajal ning iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Kõik need eripalgelised arengud on üldistatud kokku võetud kõneksolevas ülevaateteoses, millel ei ole senises ajalookirjanduses eeskuju. See on esimene ülevaateteos Eesti sõjaajaloost.“

Sõjanduse, mida lühidalt saame  kokku võtta kui sõdade ja sõjaväega seotud erinevaid valdkondi ühiskonna arengus, rolli uurimisega ühiskonnas saab tegeleda kahes plaanis: kas tulevikku või minevikku vaadates. Sõjateaduse sihiks on tuleviku mudeldamine ning prognoosimine, arvestades muidugi selleks ka mineviku kogemustele. Sõjaajalugu aga heidab pilgu minevikku ja on eelkõige seotud ajalooteadusega, uurides sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale möödanikus. Raamatu autoriteks ongi tunnustatud sõjaajaloolased Merike Jürjo, Peeter Kaasik, Igor Kopõtin, Hellar Lill, Kristjan Luts, Meelis Maripuu, Holger Mölder, Tiit Noormets, Toe Nõmm, Kaarel Piirimäe, Henrik Praks, Jüri Pärn, Reigo Rosenthal, Urmas Salo, Meelis Saueauk, Andres Seene ja Tõnu Tannberg. Raamatu koostaja on Tõnu Tannberg, toimetaja Mart Orav.

Raamat on rikkalikult illustreeritud nii fotode kui ka asjakohaste kaartidega ja skeemidega. Väljaandes kasutatud fotod pärinevad põhiosas Rahvusarhiivi filmiarhiivist. Kuid lisaks on kasutatud Narva Muuseumi, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Võru muuseumi, Saaremaa muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ning erakogude fotosid. Mitme peatüki jaoks on koostatud originaalkaardid ja –skeemid.

Eesti sõjaajaloo koguteos ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuses ning on teoks saanud Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi rahastatud projekti „Eesti sõjaajalugu maailma sõjaajaloo arengute kontekstis“ toetusel.

Lisateave: Professor Tõnu Tannberg, 522 8790, tonu-andrus.tannberg@ut.ee