Uus raamat räägib geneetika dramaatilisest sünnist

Tartu Ülikooli teadlaste ja Eesti Loodusuurijate Seltsi koostöös ilmub 5. aprillil Mart Viikmaa teos „Pärilikkuseteaduse teerajajad“, mis avab geneetika sünniloo ja tutvustab seda mõjutanud teadlasi.

Raamatu suurimaks väärtuseks peetakse seda, et selles ilmuvad esimest korda eesti keeles Gregor Mendeli, Thomas Morgani ja Francis Galtoni teadustööd. Nende seas on ka Watsoni ja Cricki DNA kaksikspiraalse struktuuri esmakordne kirjeldamise teadustöö, mis pani alguse tänapäevasele molekulaargeneetikale.

„Geneetika sünd oli muude loodusteaduste tekke taustal eriline. See oli dramaatiline ning täis mittemõistmist, vastuolusid ja ebateadust, aga kui aeg oli küps, läks selle teadussuuna areng käima tormilise hooga,“ tutvustas põnevat teost autor Mart Viikmaa.

Pärilikkuseteadus sai alguse 19. sajandi keskel augustiini munga Gregor Mendeli kloostriaias tehtud katsetest hernestega. Raamatus tuuakse esile ka Thomas Morgani eri silmavärviga äädikakärbsed ja mutantkärbeste vaevarikas otsimine. Veel tuleb juttu väga mitmekülgse teaduspanusega Francis Galtonist, keda on süüdistatud halvamaigulises eugeenika isa rollis.

Teos autor on Mart Viikmaa ning toimetajad Lauri Laanisto, Mart Niklus ja Oive Tinn. Raamat ilmus sarjas „Loodusteaduste klassikuid“, kus on varem avaldatud Charles Darwini teosed „Autobiograafia“, „Liikide tekkimine“ ja „Inimese põlvnemine“.

Raamatut esitletakse 5. aprillil kell 16 Eesti Looduseuurijate Seltsi saalis (Tartu, Struve 2).

 

Lisainfo: Oive Tinn, ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur ning raamatu kaastoimetaja, 5333 1556, oive.tinn@ut.ee

Maria Kristiina Prass
Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist
tel +372 737 5509
mob +372 5566 2832