Valmis Tartu ülikooli ja Skype’i uuring naistest IKT-sektoris

Skype Eesti ja Tartu ülikooli majandusteaduskonna uuringu „Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid või tegelikkus“ eesmärk oli kaardistada naiste tööhõive seisund ja seda kujundavad tegurid Eesti IKT-sektoris, selgitada välja peamised takistused, miks naisi sel alal vähe töötab ning leida lahendusi naiste osakaalu suurendamiseks.

„Püstitatud uuringueesmärgi kõrval käsitlesime erinevaid müüte, mida nii naiste kui ka IKT-valdkonnaga tervikuna sageli seostatakse ning mis järjepidevalt gümnasiste, IKT-üliõpilasi, naistöötajaid ja juhte intervjueerides esile kerkisid,” rääkis uuringu üks läbiviijatest, Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadur ja lektor Eneli Kindsiko.

„Müütide hulgas on näiteks patsiga poisi kuvand ning arusaamad, et töö IKT-valdkonnas võrdub programmeerimise või arvutite parandamisega ja selles sektoris töötades peab olema tugev matemaatik või läbitud IKT-eriala,” lisas ta.

Uuringu vaheraportist selgus, et naiste osaluse suurendamiseks sektoris on kõige olulisemaks sõelaks üldhariduskool ja seal tüdrukutes kujundatud hoiakud nii õpetajate, vanemate kui ka meedia poolt. Tüdrukutele tuleb anda eelarvamustevaba võimalus poistega samaväärsel tasemel erinevates tegevusvaldkondades end proovile panna.

Samas on (õpi)keskkonnal määrav roll ka selles, kuivõrd tüdrukud ja naised julgevad vigu teha, kartmata teiste halvakspanu. Kas juba päris varasest noorusest peale saadud surve olla etteantud raamides tubli või julgustus ja julgus läheneda probleemidele loovalt ja mitte ainuüksi õpikutarkusest lähtuvalt. Just probleemilahendusoskusi nõudvates valdkondades ja töökohtadel loob taoline kartus naistele tööturul barjääre, selgub uuringuraportist.

Kui aga üldharidusastmes kallutavad noorte teadlikke valikuid põhjendamatud stereotüübid erinevate tegevusvaldkondade ja neis hakkamasaamise osas, siis taoliste müütide murdmisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

„Töötades igapäevaselt IKT-sektoris näen ma, kuidas meeste osakaal tehnoloogiaettevõttes on naistest oluliselt suurem,” ütles Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma. „Seetõttu pidasime vajalikuks täpselt selgeks teha need barjäärid, mis takistavad tütarlastel ja erinevas vanuses naistel töötamiseks valimast IKT-sektorit. Tulemustele toetudes on mõistlik mõelda lahendustele, mis annavad kõigile võrdsed võimalused tegeleda meelepärase valdkonnaga.”

„Võiks ju küsida, et miks peaks sektorit naiste abil tasakaalustama? Aga nemad ju moodustavad keskmiselt poole riigi tööturul osalejatest, seega ainuüksi majanduslikult osutuvad naiste-ja meestekesksed sektorid riigile ebaefektiivseks,” lisas Lindma. „Naiste potentsiaali parem ärakasutamine ka n-ö traditsiooniliselt meestekesksetes valdkondades võib riigile olulise konkurentsieelise tuua. Eesti on väike riik ja me peame võimalikult efektiivselt kasutama meie inimeste kogu potentsiaali, sh IKT-sektoris.”

Uuringu tellis Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlastelt Skype Eesti. Uuringuga „Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid või tegelikkus“ saab tutvuda majandusteaduskonna kodulehel. Kuula ka professor Kulno Türgi ülevaadet uuringust Kuku raadiost.