Tunne vilistlast
Tartu ülikooli Euroopa kolledž
Hispaania keeles on ütlus "lo importante es la gente", mis tõlkesse panduna tähendab "kõige olulisemad on inimesed". See läheb suurepäraselt kokku Euroopa kolledži suhtumisega oma vilistlastesse. Siin teatakse, et suurim varandus peitub rahulolevas lõpetajas ning tähtis on ettevalmistus eluks, mitte pelgalt ainepunktid, hinded ja loengutes istumine. Euroopa kolledžis nähakse igat lõpetajat, kes jõuab pärast kahte aastat ja rasket tööd diplomini, kui hindamatut varandust, väärtuslikku investeeringut ning muudatuste elluviijat ühiskonnas. See on ka peamine põhjus, miks kolledž ei taha, ei saa ja ei tohigi kaotada kontakti oma vilistlastega, sest vastasel korral läheks kaotsi see kõige tähtsam!
Hiljuti moodustasime Euroopa kolledži vilistlasorganisatsiooni, mille eesmärk on tihendada omavahelist läbikäimist, jagada üksteisega ideid ja toetada oma liikmete tegevust nii ühiskondlikus kui ka isiklikus plaanis. Meie vilistlasorganisatsiooni esimene suurem kogunemine toimus juba kohe pärast selle loomist 2014. aastal, detsembrikuus. Soovime eelkõige, et tudengid jätkaksid pärast lõpetamist üksteisega läbikäimist ja neil oleks vastastikku kasulik ning professionaalne vilistlasvõrgustik. Tulevikus näeme selles stabiilselt kasvavat ja ühiskonnas laiemat positiivset mõju omavat jõudu, mis annab oma liikmetele nii isiklikke hüvesid kui ka võimalust panustada millessegi suuremasse. Praeguseks oleme jõudnud luua oma vilistlasorganisatsioonile veebilehe ja alustanud projektiga "Vilistlaste lood", kuid palju on veel teha ja palju on veel avastada. Ühte võin ma aga ilma igasuguse kahtluseta öelda: inimesed meie ümber on tõepoolest olulised!
Euroopa kolledži vilistlasvõrgustiku president Leonardo Daniel Ortega Prudencio Mehhikost
‘Lo importante es la gente’, goes a saying in Spanish. It translates to ‘What matters, is people’, and this serves as a reflection on how Alumni are essential for the European College. Because at the end of the day (i.e. studies) the grades, subjects, credits, etc… do not compete in relevance to what is one of the most important assets for the university – its graduates. An invaluable asset, a hard-earned investment, an agent of change – that is what the European College sees in each of the individuals that finishes their studies successfully and accomplishes their goal.
This is the reason why the University do not want to, cannot – must not – loose contact with their Alumni, otherwise it would lose what really matters – its people. Hoping to keep in touch, share their success and enhance the possibilities for a positive impact in society of their Alumni, the European College recently formed the European College Alumni Network. Little by little, the EC Alumni Networks will serve as a place where graduates can communicate with each other, exchange ideas and generate contacts. Alumni were brought together in the first event of the Network, which was held in December, and in the future we hope to engage the Alumni not as individuals, but as a collective, cooperating and working together towards the growing of the network. So far, Alumni stories have been collected, a page has been built and a directory has been put together, but more is to be done, more is to be discovered. As part of the Alumni Network, I can say with no doubts, that people is indeed, what really matters.
President of the Alumni Network Board Leonardo Daniel Ortega Prudencio, from Mexico
1. Ginerva Gadioli (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2013) kultuuriliste väärtuste ja loomingu vahendusettevõtte Diplomart kaaslooja ja koordinaator 2. Kristina Liik (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2013) Euroopa Liidu sekretariaadi EL-i eestistumise nõunik 3. Risa Kolk (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2014) optiliste seadmete suurkorporatsiooni Nikon personalijuht Tokyos 4. Liina Lubi (ettevõttemajandus 2000, Euroopa õpingud 2004) rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtivekspert Eesti Pangas 5. Marina Pukeliene (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2014) 6. Matthew Crandall (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2010) Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor 7. Mart Pechter (riigiteadused 2008, Euroopa õpingud 2011) Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhtivaudiitor 8. Alexander Chanadiri (Euroopa Liidu - Venemaa uuringud 2013) Tartu ülikooli Ida-Euroopa turgude konsultant
Tartu ülikooli Pärnu kolledž
Vilistlased on ülikooli jaoks kindlasti tähtis vara ning nendega sideme hoidmine on meie jaoks oluline. Aastate jooksul on võimalik välja tuua mitmeid näiteid, kus oleme kolledži õppetöösse kaasanud edukaid vilistlasi, kes on oma kogemusi ka tudengitele jaganud. Kuna ettevõtluse- ning projektijuhtimise eriala on seotud sageli õnne ning raske tööga, siis just see on moment, kus selle eriala vilistlased saavad jagada oma õnnestumisi ning raskeid kogemusi ettevõtlusmaastikult. Sellel on suur väärtus, kuna teiste kogemustest õpitakse enim.
Samuti on meie enda majas tööl vilistlasi, kes lisavad omalt poolt palju lisandväärtusi kolledžile. Nii on näiteks mõningatest vilistlastest tööl õppejõude ning ka turundusinimene on meie enda Pärnu kolledži lõpetanu. Lisaks on paljud vilistlased ka oma elu sisse seadnud pärast ülikooli lõppu just Pärnus ning see annab juba juurde linna arengule, kuna siin on asutatud just vilistlaste poolt nii mõnigi ettevõte.
Kindlasti me soovime, et koostöö vilistlaste ja ülikooli vahel oleks suurem ning seetõttu pakume ka meie poolt korraldatavatel täienduskoolitustel vilistlastele soodustusi. Soovime, et side pärast kolledži lõpetamist ülikooliga ei katkeks ning seetõttu hoiame vilistlaskirjade näol kõiki lõpetanuid Pärnu tegemistega kursis.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži vilistlaskogu esimees Maksim Tund
Tartu ülikooli Narva kolledž
Kui me täna räägime ülikooli lõpetajast, siis küsime eelkõige, kas ta lõpetas ülikooli õigel ajal, see tähendab nominaalajaga ning kas ta asus tööle erialale. Kuna see statistika meile tihti väga ei meeldi, siis küsime vahel ka selle üle, kui palju ta palka saab ja kuidas ta ka tagant järgi oma õpingutega rahul on.
Muidugi tuntakse ka ülikooli ühes osas, Narva kolledžis kõigi näitajate vastu huvi. Hea meel on selle üle, et kolledži lõpetajad, valdavalt meie venelased, kes tänu Iseenda pingutustele ja Narva kolledžile, valdavad ka eesti keelt, tihti ka inglise keelt, on tööl, valdavalt erialasel tööl. Suuresti Ida-Virumaalt pärit noored töötavad üle Eesti. Meie uuringud kinnitavad, et tööandjad on nendega rahul. Tõsi, üliõpilaste õpingud venisid pikemaks kui esialgu plaanitud ja palk ei ole õpetajal kõige kõrgem. Aga kui lõpetajad seda tööd teevad ja lastele rõõmu toovad, on hea meel.
Narvas on oluline ka see, kas meie juures kõrghariduse saanud on ka õnnelikud. Kolledži direktorina rõõmustan selle üle, kui näen endiseid üliõpilasi rõõmsa näoga, käe kõrval väikesed lapsed. Narvas rõõmustan, kui nad teevad sisseoste kohaliku Rimi puuviljaleti ääres: järelikult läheb neil majanduslikult kenasti.
Vilistlased on kolledžisse alati teretulnud tagasi, meie täienduskoolitustele, konverentsidele, didaktikakooli, nõustamisele, jazzi kuulama või teatrisse. Või lihtsalt külla. Omadega on ikka tore koos olla.
TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik
Viljandi kultuuriakadeemia
Kunagi ammu, sajandi alguses, küsiti mu käest, et milline on Viljandi kultuuriakadeemia vilistlane ideaalis. Sobivaim ja täpseim vastus kõlas siis, et kui ükskõik millise lennu lõpetajad mingi triki abil heidetaks asustamata saarele, suudaksid nad ühe põlvkonnaga üles ehitada elujõulise kultuuri, kus on inimlikult ja tõeliselt hea elada. Aeg on läinud edasi ning ideaalid on muutunud tõeluseks. Küsimus pole pelgalt selles, et me oskame ja võime nullist ehitada ka karmidele keskkonnatingimustele kohaseid majapidamisi, varustada end tööriistade ja kehakattega, kasvatada/õpetada järeltulevat põlvkonda ning varustada ennast vaimutoiduga kaunite kunstide vallast. Me oskame seda teha koos, toetudes vastastikku tugevaimatele omadustele ning oskame seda teha ilusti, lisaks õpetada ka teistele soovijatele. Selles mõttes suudame me täita oma kooli missiooni ridade vahele kirjutatud vaikimisi ülesannet – anda omapoolne tõhus panus eesti kultuuri (ja selle rüpes loomulikult ka keele) tegelikku julgeolekusse läbi aegade.
Küsimus pole tegelikult ju asustamata saares – maailm on vägagi asustatud. Kuigi Eestis võib näha hoopis elanikkonna vähenemist, on ka siin maa ja ilm tiine järjest kasvavast informatsioonihulgast, uutest pealetulevatest tehnoloogiatest ning ajapuuduse sigitatud meeletesegadusest. Lisaks annavad liiga palju tooni sellele, kuidas asjad käima peavad, mitte headus, tarkus ja ilu, vaid hoopis ahnus ja hirm, pahatihti lihtsalt nõmedus.
Kõige sellega toimetulemiseks on mõttekas tulla aeg-ajalt kooli seinte vahele ning ammutada uut vaimuvara, olgu seda siis kokkutulekul või täiendusõppekursustel. Mul on sealjuures hea meel kogeda, et paljud teist ei ütle ära võimalusest jagada vahepeal omandatud teadmisi-kogemusi täiendus- või tasemeõppe korras ka teistega, eriti nooremate kolleegidega. See teeb ju tegelikult meid kõiki tugevamaks, nii professionaailde kui inimestena.
Viimase kümne aasta vilistlaslennud on sildanud meid Tartu ülikooli, alma mater'iga. Ühest küljest me sobitume väga hästi rahvusülikooli peamise missiooni – Eesti riigi põhiseaduse preambulas sõnastatud eesti keele ja kultuuri edasikestmise tagamise ülesande – täitmisega. Teisalt vajame maailmas pulbitsevate mõjutuste tasakaalustamiseks mälu ja meenutust – milleks on olemas eesti ühiskond ja milleks on olemas selles ühiskonnas rahvusülikool. Ja selles on teil hindamatu roll täita – kallid vilistlased.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja
1. Tanja Mihhailova (tantsukunst 2005) laulja, näitleja 2. Taavi Tõnisson (teatrikunst 2003) Eesti Nuku- ja Noorsooteatri näitleja 3. Jüri Nael (koreograafia ja tantsupedagoogika 1998) vabakutseline eesti koreograaf, tantsija ja Tallinna ülikooli ning Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia õppejõud, 4. Mari Kalkun (kultuurikorraldus 2009, pärimusmuusika 2013) laulja, laulukirjutaja, plaadifirma Haki Helü omanik, ansambli Runorun liige 5. Tauno Aints (levimuusika 1998) helilooja, kontsertmeister ja muusikapedagoog 6. Jim Ashilevi (teatrikunst 2011) näitekirjanik, saatejuht ja lavastaja 7. Jalmar Vabarna (pärimusmuusika 2011) eesti folkmuusik, ansambli Zetod solist ja ansamblite Curly Strings ja Vallatud Vestid liige 8. Mari Jürjens (Pokinen) (teatrikunst 2011) näitleja ja muusik (fotod: Scanpix)
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Head vilistlased! Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna missioon on Eesti ühiskonna huvide teenimine parimal võimalikul viisil loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas. Oleme uhked, kui meie vilistlaste sisemine tung on oma erialal olla parim Eestis, aga miks mitte ka kogu maailmas. Loodus- ja tehnoloogiaharidus on laiahaardeline, tulevikku suunatud. See võimaldab meie lõpetajatel töötada märksa erinevamatel töökohtadel kui diplomile kirjutatu seda eeldaks. Mitte tänane, vaid homne või koguni ülehomne tööturg on meie horisondil. Ühtlasi on see kohustus teaduskonnale pingutuseks pidevalt enesearenguks. Sest me teame, ainult parim on piisavalt hea!
Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekanaadi juhataja Virve Käärik
1. Ain Kallis (geograafia 1966) klimatoloog, meteoroloog ja publitsist 2. Jaak Aaviksoo (füüsika 1976) riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning endine TÜ rektor 3. Anu Reinart (füüsika 1995, füüsika 2000 PhD) Tartu Observatooriumi direktor 4. Tiit Land (keemia 1989) Tallinna ülikooli rektor, biokeemik 5. Hardo Aasmäe (geograafia 1974) Eesti Entsoklüpeediakirjastuse peatoimetaja 6. Kersti Kaljulaid (bioloogia 1992, ärijuhtimine 2001) Euroopa Kontrollikoja liige 7. Andrus Ansip (keemia 1979) Euroopa Komisjoni asepresident 8. Jaan Tallinn (füüsika 1996) programmeerija ja ettevõtja, üks failijagamisprogrammi Kazaa ja internetitelefoniprogrammi Skype tehnilise lahenduse väljatöötajatest
Õigusteaduskond
Kallid vilistlased! Õigusteaduskonna roll Eesti ühiskonnas toetub eelkõige meie silmapaistvatele ja toredatele vilistlastele. Kujunenud on nii, et praktiliselt kogu tegusam osa Eesti juristkonnast on meie teaduskonna vilistlased ja seega on Eesti juura-elul silma peal hoides võimalik saada ka päris hea pilt sellest, kuidas meie vilistlastel läheb.
Traditsiooniliselt on meie suuremateks kokkusaamisteks kujunenud õigusteadlaste päevad. Aga need toovad teid, vilistlased, kokku siiski ainult selleks sündmuseks. Oleme saanud vilistlaste abi ka jooksvalt teaduskonna arengu küsimuste otsustamisel, vilistlased on meile tänuväärset abi andnud õppekava üle otsustava programminõukogu ja ka teaduskonna nõukogu koosseisus. Ning väga tugevasti oli tunda meie vilistlaste toetust siis kui arutuse alla tuli küsimus teaduskonnana jätkamise võimalikkusest.
Kuid õigusteaduskond on huvitatud, et me saaksime teie arvamusi ja seisukohti kuulda veelgi rohkem. Kindlasti on teil olnud mõtteid selle kohta, mida võiks õigusteaduskond teha juristide õpetamise või õigusteaduse osas paremini. Olete väga oodatud oma ettepanekuid avaldama ning meie uksed on teile ikka ja alati valla.
Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter
1. Priit Pikamäe (õigusteadus 1997, õigusteadus 2001, õigusteadus dr.iur. 2006) Riigikohtu esimees 2. Jüri Raidla (õigusteadus 1980) Raidla Lejins & Norcous advokaadibüroo asutaja ja vanempartner, aasta ettevõtja 2014 3. Julia Laffranque (õigusteadus 1997, õigusteadus dr. Iur. 2003) Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, TÜ õigusteaduskonna professor 4. Hanno Pevkur (õigusteadus 2002) EV sise- ja regionaalminister 5. Allar Jõks (õigusteadus) advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat, endine õiguskantlser 6. Marina Kaljurand (õigusteadus 1986) diplomaat, endine EV suursaadik Venemaal, Kasahstanis, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos 7. Raivo Vare (õigusteadus 1980) Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Eesti Raudtee nõukogu esimees, koolitusfirma Invicta konsultant 8. Indrek Teder (õigusteadus 1983) EV õiguskantsler
Arstiteaduskond
Alma mater’is veedetud aeg on meeles kõigil, kes seda rada tallanud. Siit leiame sõbrad ja kaaslased, kes saadavad meid kogu elu. Veel enam – siit saame ameti kogu eluks – saame arstiks, hambaarstiks, apteekriks... . Meid ühendab sarnane töö, sarnased huvid ning muidugi ka ühised mälestused.
Kui ajavakku vajunud õpinguaastad kokku võtta, siis kindlasti ei olnud arstiteaduskond vaid koht, kust võeti eluteele kaasa ainult erialased teadmised ja oskused. Olulisemadki on siit kaasa saadud kontaktid, väärtussüsteem, avatud vaim ja lahtised silmad, uudishimu kõige uue vastu ja pidev tahtmine saada veelgi targemaks.
Ärge arvake, et arstiteaduskond oli ja on igaühele – ta ei olnud seda enne ja ei ole seda ka praegu. Eeskätt on teaduskond olnud alati neile, kes on nõus pingutama, olema valmis elukestvaks arenguks ja õppimiseks; neile, kes mõtlevad suurelt ja näevad kaugele. See tähendab, et teaduskonna vilistlase haridustee ei lõpe koos lõpudiplomiga, pigem tähendab ülikoolidiplom ühte sümboolset verstaposti elutee alguses.
Tahaksime teaduskonnana olla kursis, kuidas läheb Eestis ja laias maailmas meie teaduskonna vilistlastel – arstidel, hambaarstidel, apteekritel, aga ka teiste elukutsete esindajatel. Kuid eeltoodust enam tahame olla veendunud, et meie vilistlased on enda üle uhked, nad on rahul saavutatuga ja veendunud kunagi tehtud valikute õigsuses.
Palju tänu Teile, arstiteaduskonna vilistlased, selle panuse eest, mida olete andnud Tartu Ülikoolile, tervishoiule ja arstiteadusele, aga ka Eesti ühiskonnale laiemalt. Oleme uhked ja peame lugu oma vilistlastest. Teie edu, austatud vilistlased, on arstiteaduskonna edu ja vastupidi!
Arstiteaduskonna õppeprodekaan Tõnis Karki
1. Anna Iljuštšenko (hambaarstiteadus 2010, ortodontia 2013) hambaarst, Eesti kõrgushüppaja 2. Richard Villems (ravi 1968) Eesti Teaduste Akadeemia president 3. Maris Jesse (arstiteadus 1993) Tervise Arengu Instituudi peadirektor 4. Tiit Meren (ravi 1979, meditsiiniteadused knd 1987) Taastava Kirurgia Kliiniku veresoontekirurg ja juhatuse liige, ohvitser 5. Urmas Siigur (ravi 1981, meditsiiniteadused knd 1990) TÜ Kliinikumi juhatuse esimees 6. Kaisa Naelapää (proviisor 2003, farmaatsiadoktor 2009) proviisor, Kopenhaageni Ülikooli dotsent 7. Eero Vasar (ravi 1979, meditsiiniteadused 1983 knd, med dr 1992) Eesti TA akadeemik, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, inimese füsioloogia professor 8. Diana Ingerainen (arstiteadus 1996) Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst
Matemaatika-informaatikateaduskond
Head vilistlased! Liialdamata võib öelda, et olete matemaatika-informaatikateaduskonnale väga olulised koostööpartnerid. Teie juures leiavad tudengid praktikakohad, kust tihti jätkub koostöö lõputööde juhendamisega. Õppekavade arendamisel on mõned teist kaasatud programminõukogude kaudu, aga tihe side erialaseltside ja ülikooli vahel annab meile samuti väga olulist tagasisidet muudatuste tegemiseks õppekavades, et tööturu ja ühiskonna vajadustega kaasas käia. Teie läbi viidud ainekursusi ja loenguid hindavad üliõpilased kõrgelt ̶ seostatus praktikaga ja erialase tööga on alati huvipakkuv. Väga oluline on side koolide matemaatikaõpetajatega nii meile kui ka õpetajakoolituse üliõpilastele, sest innustav eeskuju, mida magistrandid koolipraktikal kogevad, julgustab neid jääma ka ise koolmeistri ameti juurde. Selleks, et olla suurepärane oma töös õppejõu, programmijuhi või juhina, on meil teid, vilistlased, väga vaja!
Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan professor Tõnu Kollo
1. Lembitu Kuuse (matemaatika 1974) Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) sporditoimetuse juhi kohusetäitja, reporter, saatejuht 2. Dan Bogdanov (informaatika 2005, informaatika 2007, informaatika PhD 2013) AS Cybernetica teadur, ühisarvutussüsteemi Sharemind looja 3. Helmer Jõgi (matemaatika 1975) Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi dirketor 4. Krista Fischer (matemaatika 1994, matemaatiline statistika PhD 1999) TÜ geenivaramu vanemteadur 5. Toomas Kiho (matemaatika 1986, matemaatika PhD 1994) ajakiri Akadeemia peatoimetaja, EV peaministri nõunik 6. Teet Jagomägi (informaatika 1999, geograafia 1999) AS Regio juhatuse esimees 7. Kristo Käärmann (informaatika 2002, informaatika 2006) rahvusvahelise rahaülekannete ja valuutavahetuse süsteemi Transferwise üks loojatest 8. Jevgeni Kabanov (informaatika 2005, informaatika 2007, informaatika PhD 2013) tarkvaraarendusfirma ZeroTurnaround asutaja
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased, kes tegutsevad põhitööna väljaspool Tartu Ülikooli, on meie väga head ja aktiivsed koostööpartnerid. Vilistlased osalevad programminõukogudes, juhendavad ja retsenseerivad lõputöid, pakuvad praktikategemise võimalusi, osalevad arendusprojektides ning paljud neist on kaasatud õppetöösse nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituses. See on ülioluline haridusteaduste instituudi vilistlaste puhul, eeskätt õpetajakoolituses – näiteks tulevaste õpetajate praktikajuhendamine on asendamatu selleks, et kooli jõuaksid head noored õpetajad. Ka meie ühiskonnateaduste instituudi endised üliõpilased on tänaste üliõpilaste tulevased tööandjad. Seetõttu on ühiskonnateaduste instituudi vilistlased oodatud iga-aastasele tööandjate messile, samuti osalevad nad vilistlaskonverentsil ning mõistagi ka kõigil teistel instituudi traditsiooniks saanud üritustel. Paljud vilistlased on kaasatud ka instituudi õppetegevusse praktilisema suunitlusega erialaainete õppejõududena, praktikajuhendajatena, lõputööde juhendajate, retsenseerijatena jm. Riigiteaduste instituut hoiab oma vilistlastega tihedat sidet läbi traditsioonilise Kääriku sügiskooli ning viimastel aastatel on tekkimas traditsioon tulla kokku volbriöö eel akadeemilist loengut kuulama ning pärast seda mõtteid vahetama. Koostöös valmis 2014. aasta juunis film. Ka psühholoogia instituudi endseid üliõpilased on praegu instituudi jaoks headeks koostööpartneriteks.
Ootame oma vilistlasi alati tagasi – nii oma kogemusi jagama kui kindlasti ka õppima, ning meil on hea meel, kui nende järel tulevad ka nende lapsed, kolleegid, sõbrad.
Sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekanaadi juhataja Piret Orav
1. Kadri Liik (ajakirjandus 1993) Euroopa Välissuhete Nõukogu programmidirektor 2. Andrus Kivirähk (ajakirjandus 1993) Eesti Päevalehe ajakirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige, 2000. aastate menukaim eesti kirjanik 3. Kaari Simson (politoloogia 2002, konverentsitõlge 2005) IT-firma Playtech Eesti haru direktor 4. Urmas Paet (politoloogia 1996) Eesti Vabariigi välisminister 5. Leif Kalev (õigusteadus 1999, avalik haldus 1999, politoloogia 1999; sotsioloogia 2002) siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler 6. Ene Tannberg (ajalugu 1986, koolikorraldus 2003) Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktor ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK) Aasta Haridusjuht 2012 7. Indrek Treufeldt (ajakirjandus 1996, meedia ja kommunikatsioon PhD 2012) Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aseesimees, teleajakirjanduse õppejõud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM), vestlussaate “Kahekõne” saatejuht 8. Andres Herkel (psühholoogia 1985, ajalugu 1997) Eesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni juht (fotod: Scanpix)
Usuteaduskond
Meie lõpetajate side usuteaduskonnaga ei katke diplomi kättesaamisega. Tihti leitakse lõputöödele retsensente värskete lõpetanute hulgast või siis kutsutakse vilistlane loengukursust külalisõppejõuna elavdama. Vilistlased on alati oodatud nii meie üritustele kui uutele kursustele või õppeastmetele ennast täiendama. Vilistlased on kaasatud programminõukogudesse ja nende nõuanded õppekavade ning teaduskonna tegevuse kujundamisel on meie jaoks väärtuslikud. Oleme alustanud laiendatud praktikavõimaluste pakkumist meie üliõpilastele ja just meie lõpetajatest on tihti saanud praktikajuhendajad nende praegustes töökohtades, olgu neiks koolid, kogudused või mõni muu huvitav ettevõtmine, kus usuteaduslik haridus kasuks tuleb. Kohtumine vilistlasega on õppejõu ja praeguse üliõpilase jaoks tore sündmus.
Usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme
1. Ott Ojaperv (usuteadus 2000, usuteadus 2003) Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku piiskop 2. Lauri Hussar (usuteadus 1997) Vikerraadio vastutav toimetaja 3. Toomas Jürgenstein (usuteadus 1996) Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniloo ja filosoofia õpetaja 4. Ringo Ringvee (usuteadus 2011, dr.theol.) siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik, luuletaja ja DJ 5. Triin Käpp (usuteadus 2005) Tartu Ülikooli Jaani koguduse abiõpetaja 6. Meelis Friedenthal (usuteadus 1996, usuteadus 2001, usuteadus 2008, dr.theol.) võrguajakirja Algernon toimetuse liige, Tartu Ülikooli Raamatukogu erakorraline vanemteadur, ulmekirjanik 7. Helen Põllo (usuteadus 2004) 6. Taavi Laanepere (usuteadus 1995, usuteadus 2004) Kaitseväe peakaplan ja kolonelleitnant (fotod: Scanpix)
Kehakultuuriteaduskond
Kehakultuuriteaduskonna vilistlaste panus õppekavade arendamisse on oluline ja oodatud. Tudengite juhendamine praktikabaasides võimaldab ülikooli lõpetanutel olla kursis siinse õppetöise tegevusega ja loob kollegiaalsussideme õppejõududega. Füsioterapeudid on olnud teistest lõpetanutest ehk ettevõtlikumad alma mater'iga suhtlemisel, ka erialaseltsi tegevuse kaudu. Koolipraktikate läbiviimisel tugineme suuresti endiste üliõpilaste poolsele abile ning järgmisel õppeaastal on kavas suurendada tegevtreenerite osalust kehalise kasvatuse ja spordi õppekava ainete õpetamisel. Teadmiste asetamine kogemuste konteksti lubab leida tasakaalupunkti iseseisva mõtlemise ja otsustamise ning eduka meeskonnana toimimise vahel, loodame kaasata vilistlasi veelgi enam selle oskuse praegustele tudengitele edasiandmisel. Ülikooli uksed on lahti kõigile, kes siin õppinud - end ametialaselt täiendama, astuma järgmisele haridusastmele, osalema teaduskonverentsidel.
Kehakultuuriteaduskonna dekanaadi juhataja Mare Vene
1. Mati Alaver (kehakultuur 1976) Eesti suusakoondise kauaaegne peatreener 2. Tatjana Jaanson (kehaline kasvatus ja sport 2008, kehaline kasvatus ja sport 2010) Eesti sõudmistreener 3. Tiia Teppan (kehakultuur ja sport 1984) Tartu abilinnapea 4. Tarmo Rüütli (treeninguõpetus ja spordijuhtimine 2005) Eesti jalgpallikoondise kauaaegne peatreener 5. Tanel Tein (füsioteraapia 2003) viiekordne Eesti korvpallimeister 6. Kristjan Kais (liikumis- ja sporditeadused 1999, liikumis- ja sporditeadused 2001, liikumis- ja sporditeadused 2005 PhD) Eesti rannavõrkpallur, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lektor 7. Anu Säärits (liikumis- ja sporditeadused 1995) spordireporter ja spordiajakirjanik 8. Aavo Põhjala (kehakultuur 1980) Eesti džuudokoondise peatreener 1983-2013, Aasta Treener 2000 (fotod: Scanpix)
Majandusteaduskond
Vilistlased ei ole ainult majandusteaduskonna viljad, vaid ka pinnas, millel uued viljad küpsevad. Just viimast oleme hakanud tunnetama üha rohkem, sest tänased üliõpilased ootavad õpet, mis kätkeb tööandjate ootusi, elavaid näiteid elust enesest ja oskusi-teadmisi, mille rakendatavuses juba õppe käigus veenduda. Seepärast hindame oma heade vilistlaste nõu ja abi nii õppekavade disainimisel, ainete õpetamisel kui ka praktika korraldamisel. Oleme uhked oma vilistlaste üle, kes rohkem või vähem silmapaistvalt edendavad elu Eestis või mujal maailmas ning näevad seejuures majandusalase kõrghariduse arendamist koduülikoolis oma ühiskondliku missioonina.
Majandusteaduskonna arendusprodekaan Krista Jaakson
1. Heikki Haldre (majandusteadus 1999) innovaator ja ettevõtja, virtuaalse proovikabiinilahenduse Fits.me looja 2. Triin Anette Kaasik (välismajandussuhted 1994, majandusteadus 2005) Tartu linnavolikogu aseesimees, Estiko Plastar AS juhataja 3. Priit Alamäe (ettevõttemajandus 2003) Baltikumi suurima tarkvaraarendusettevõtte Nortal juhatuse esimees 4. Meelis Milder (majandusküberneetika 1981) Baltika Grupi juhatuse esimees ja peadirektor 5. Vahur Kraft (rahandus ja krediit 1984) Nordea panga Eesti haru juht, Luksemburgi aukonsul Eestis 6. Andres Viisemann (rahandus ja krediit 1992) Hansapanga asutaja, LHV nõukogu liige ja pensionifondide juht 7. Andres Lipstok (rahandus ja krediit 1980) Eesti Panga endine president, TTÜ rektori nõunik 8. Katre Kõvask (majandusteadus 1998) AS Premia Foodsi juhatuse esimees (fotod: Scanpix)
Filosoofiateaduskond
Filosoofiateaduskond on huvitatud, et side lõpetajatega ei katkeks pärast pidulikku diplomite kätte andmist. Vilistlased on tugevate praktikutena oodatud osalema õppetöös, et panna see käima ühte jalga tänapäeva maailma vajadustega. Kavandame oma õppekavadesse senisest suuremas mahus praktikaaineid, võimaldamaks tudengitel enne oma õpingute lõppu saada erialast praktilist kogemust - see on võimalik vaid vilistlaste juhendamisel.
Filosoofiateaduskonna õppeprodekaan dotsent Liina Lukas
1. Kristiina Ehin (kirjandus ja rahvaluule 2001, kirjandus ja rahvaluule 2004) eesti luuletaja ja proosakirjanik 2. Kadri Kõusaar (hispaania keel ja kirjandus 2003) eesti kirjanik, tõlkija, saatejuht ja filmirežissöör 3. Mihkel Mutt (eesti filoloogia 1976) kultuurilehe Sirp endine peatoimetaja, ajakirja Looming peatoimetaja 4. Paul-Eerik Rummo (eesti filoloogia 1985) Riigikogu liige, luuletaja, näitekirjanik, tõlkija; endine kultuuri- ja haridusminister, endine rahvastikuminister 5. Sirje Helme (kunstiajalugu 1973) eesti kunstiajaloolane- ja kriitik, endine Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 6. Doris Kareva (inglise filoloogia 1983) eesti luuletaja ja tõlkija, kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid 7. Ilmar Raag (ajalugu 1997) filmikriitik, stsenarist ja režissöör, Postimehe aasta arvamusliider 2013 8. Rein Veidemann (eesti keel ja kirjandus 1974) eesti kirjandusteadlane ja õppejõud, endine Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor (fotod: Scanpix)