D E M O K R I T O S
Abderast (u. 460 - u. 370 e.Kr)

Valik tunnistusi ja fragmente · Ikonograafia · Kreeka tekst · Kirjandus
Leukippos


  1. Antiikaja filosoofide järgnevustabeleist
  2. Demokritose õpetuse resümee
  3. Olemise printsiibid
  4. Õpetus aatomeist
  5. Tunnetusteooria ja loogika. Psühholoogia
  6. Elu, inimese ja ühiskonna tekkimine. Keelest ja kunstist
  7. Religioon ja ebausk
  8. Eetika ja poliitika

III. OLEMISE PRINTSIIBID

1. Isonoomia (võrdse tõenäosuse) printsiip
A 38 D.; 2, (147, 318) L.; Simplikios - Theophrastoselt, fr. 8 -, komment. "Füüsika" 1.2.184b20 juurde, 28.15: Samal viisil ka tema <s.o. Leukippose> kaaslane, abderiit Demokritos pidas algalusteks täidetust ja tühjust, millest ta esimest nimetas olevaks, teist mitteolevaks, sest pidades olemasolevate <asjade> aineks (hylê) aatomeid, lasevad nad kõik muu tekkida nende <aatomite> erinevustest. Neid <erinevusi> on kolm: kuju, pööre ja vastastikune puutumine (rhysmos, tropê, diathigê), s.t. vorm, asend ja (järje)kord (schêma, thesis, taxis). Olevat nimelt looduspärane, et samasugune pannakse liikuma samasuguse poolt ja samatekkelised kulgevad üksteise poole ning igaüks vormidest <s.t. aatomeist>, korrastudes teise <aatomite> ühendisse, loob <selles> teise seisundi (diathesis), nii et nad kinnitavad, et kuna algalused on <hulgalt> piiritud, võivad nad arukalt seletada kõiki mõjusid ja olemusi (usia), seda, mistõttu ja kuidas miski tekib, ning väidavad, et üksnes neil <filosoofidel> tuleb kõik mõistuspäraselt välja, kes tunnistavad <hulgalt> piirituid stiihiaid (stoicheion 'täht', 'element'). Ja nad väidavad ka, et aatomeil on piiritu hulk vorme, sest miski pole pigem selline kui selline. See on nende seletuses piiritu põhjendus.

5 L.; Aristoteles, Füüsika 4.8.215al9: ...mitte keegi ei oskaks öelda, miks miski, mis liigub, kusagil seisma jääb: tõepoolest, miks pigem seal kui seal? nii et ta paratamatult kas püsib paigal või kulgeb piiritusse <s.o. lõpmatusse>, kui teda ei takista miski tugevam.

B 156 D.; 7, (78) L.; Plutarchos, Kolotese vastu 4.1108f: Ta <s.o. Kolotes (1)> heidab talle <Demokritosele> ette, et see, väites mitte ühegi asja olevat pigem sellise kui sellise, on elu segi paisanud. Kuid Demokritos on oletusest, et ükski asi polevat pigem selline kui selline, niivõrd kaugel, et väitis vastu sofist Protagorasele, kes seda ütles, ja kirjutas tema vastu palju veenvat. Kolotes, kes seda uneski polnud näinud, laskis end eksitada Demokritose ütlusest, milles määratletakse, et polevat <nii, et on> pigem miski (to den (2)) kui eimiski, nimetades miskiks keha ja eimiskiks tühjust, nagu oleks ka sellel mingi loomus (physis) ja oma olemasolu.

2. Mikrokosmose ja makrokosmose vahelise analoogia printsiip
B 34 (excl. Arist.) D.; 10 L.; Aristoteles, Füüsika 8.2.252b24: Kui on võimalik, et see toimub ühes elusolendis, mis takistab siis, et sama juhtuks ka kõiges? Sest kui see toimub väikses maailmas, siis ka suures. David (varabütsantsi autor, Aristotelese kommenteerija),
Prolegomena 38.14: ...inimeses, kes Demokritose järgi on väike maailm. Galenos, Organite kasutamisest 3.10: Muistsed ja loodusteadustes kogenud mehed aga väidavad, et ka elusolend on otsekui mingi väike maailm.

3. Universumi algusetuse printsiip
13 L.; Aristoteles, Loomade tekkest 2.6.742b17: Valesti ja mitte seoses sellega, mille tõttu <s.t. põhjuslikkusega>, kõnelevad paratamatusest need, kes ütlevad, et nii toimub alati, ja peavad seda alg(/al)useks (archê) neis <nähtusis>, nagu abderiit Demokritos <väites>, et igavesel ja piiritul pole alg(al)ust; see, mille tõttu, on alg(al)us, igavene aga on piiritu, nii et küsida millegi sellise kohta "mille tõttu?" - ütleb ta -, tähendab otsida piiritu alg(al)ust.

A 69 (excl. Philopon.) D.; 18 L.; Aristoteles, Füüsika 2.4.196a24: On mõned, kes nii selle taevalaotuse kui ka kõigi <teiste> maailmade põhjuseks peavad iseeneslikkust (to automaton), sest keeris ja liikumine, mis kõiksuse liigendab ja sellisesse korda seab, tekkivat iseeneslikult... sest nad ütlevad, et elusolendid ja taimed ei ole ega teki juhuse (tychê) läbi, vaid põhjuseks olevat loodus või mõistus või midagi muud sellist (sest igast seemnest tekib mitte see, mis juhtub, vaid sellisest oliivipuu, sellisest aga inimene), taevalaotus aga ja nähtavaist <asjust> kõige jumalikumad (3) olevat tekkinud iseeneslikult, sellist põhjust, nagu elusolendite,ja taimede oma, polevat siin mingit. Philoponos, komment. "Füüsika" toodud koha juurde, 262.15: Seepärast ta <s.o. Aristoteles> heidabki Demokritosele ette, et too ei ütle ühestki üksiknähtusest, et see on tekkinud juhuslikult (juhuslikult juhuslik ei tekkivat), ja kõneldes üksikuist nähtustest (näiteks arutledes, miks on soojus ja valged <asjad> või miks mesi on magus) peab põhjuseks aatomite asendit, korda ja vormi, terviku enda sünni põhjuseks aga ütleb olevat iseeneslikkuse.

4. Põhjuslikkuse printsiip. Paratamatus - vajadus (anankê, chreia), vaba tahe
A 68 D.; 24 L.; Aristoteles, Füüsika  2.4.195b36: Mõned isegi kahtlevad, kas ta <s.o. juhus> on olemas või mitte; nimelt väidavad nad, et miski ei toimu juhuslikult, vaid kõigel, millest me ütleme, et see toimub iseeneslikult ja juhuslikult, on mingi määratletav põhjus... Simplikios, komment. 196b14 juurde, 330.14: ...sõnad "nagu muistne arutlus, mis juhuse välistab", näib ta ütlevat Demokritose kohta... .

A 66 D.; 23 L.; Aristoteles, Loomade tekkest 5.8: Demokritos, jättes kõnelemise sellest, mille jaoks <s.t. eesmärgist>, taandab kõik, mida loodus kasutab, paratamatusele.

A 17l (Nachtrag) D.; 558 L.; Galenos, Meditsiinilisest kogemusest (säil. ar. keeles) 9.5: Me näeme, et inimeste seast igaüks seeläbi, et ta sageli vaatleb, teadmisi saab, mida teistel pole, sest, nagu ütleb Demokritos, on kogemused ja nende vahetamine seda inimestele õpetanud ning seda, mida nad teevad, on nad õppinud tänu oma kogemuslikule tervisele. B 5 D ; 558 L.; Diodoros, 1.8.7: ...Sest üldse sai vajadus ise kõiges inimeste õpetajaks, juhatades igasugust teadmist olendile, kes on loomult andekas ja kel on kõige jaoks abilisteks käed, mõistus ja hinge taiplikkus. Hippokrates, Muistsest meditsiinist 3: Algul nad kannatasid palju hädasid karmi ja loomataolise eluviisi tõttu... suurem hulk, kel oli nõrgem loomus, hukkus, need aga, kes teistest üle olid, pidasid kauem vastu... Nemad, näib mulle, hakkasidki selle vajaduse tõttu otsima loomusele sobivat toitu ja leidsid selle, mida me nüüd kasutame. B 144 D.; 568 L.; Philodemos, Muusikast 4.31: Demokritos... väidab, et muusika on nooremaid <kunste> ja põhjuseks ütleb olevat selle, et teda ei toonud esile vajadus, vaid ta tekkis alles üliküllusest.

B 119 D.; 32 L.; Stobaios, 2.8.16: Demokritos ütleb: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks. Sest harva võitleb juhus arukusega, enamasti juhib elus mõistuslik terasus."

B 269 D.; 33b L.; Stobaios 4.10.28: Demokritos: julgus on asja algus, juhus aga lõpu valitseja.

B 108 D.; 33b L.; Demokrates, 75; Stobaios, 4.34.58: Hüved langevad otsijailegi vaevu osaks, hädad aga ka neile, kes neid ei otsi.

B 68 D.; 33e L.; Demokrates, 33: Usaldatav või mitteusaldatav on mees mitte üksnes selle põhjal, mida ta teeb, vaid ka selle põhjal, mida ta tahab.

B 172 D.; 34 L.; Stobaios, 2.9.1: Sealt, kust meile tulevad hüved, sealtsamast võime maitsta ka hädasid, kuid me saame olla väljaspool neid. Näiteks on sügav vesi kasulik paljuks, kuid ta on ka kahjulik, sest on oht uppuda. Ent on leitud vahend: õppida ujuma.

5. Mateeria ja energia jäävuse printsiip
A 57 D.; 42, (179, 198) L.; Plutarchos, Kolotese vastu 8.1110f: Sest mida räägib Demokritos? Hulgalt piiritud, jagamatud ja erinevusteta (4), peale selle eimingisugused (5) ja mõjustamatud substantsid (usia) kulgevat hajutatult tühjuses, kui nad aga üksteisele lähenevad või kokku sattuvad või põimuvad, ilmuvat mõni kogumeist veena, mõni tulena, mõni taimena, mõni inimesena, kõik aga olevat jagamatud väliskujud (6), nagu ta ütleb, ei midagi muud, sest tekkimist mitteolevast ei olevat, olevast aga ei tekkivat miski, sest aatomid kõvaduse tõttu ei tunne mõjusid ega muutu; seepärast ei tekkivat ka värv sellest, mis on värvitu; ega loomus või hing sellest, mis on eimingisugused ja <mõjustamatud (7)>.


  1. Üks Epikurose õpilasi.
  2. Võimalik, et Demokritose (Lurje arvates Thalese) kunstlik tuletis sõnast to mêden või to uden 'ei-ükski', 'eimiski'.
  3. S.t. tähed.
  4. Konjektuurne lugem, peetakse silmas mateeria ühtsust; võimalik on ka käsikirjaline "erinevad", s.t. vormilt.
  5. S.t. kvaliteeditud; Lurje tõlgendab "teisi mitte mõjustavad".
  6. Kr. k. tas atomus ideas; konjektuurne lugem on "aatomid <või> väliskujud...".
  7. Üldiselt aktsepteeritud konjektuur.
Palmett