D E M O K R I T O S
Abderast (u. 460 - u. 370 e.Kr)

Valik tunnistusi ja fragmente · Ikonograafia · Kreeka tekst · Kirjandus
Leukippos


  1. Antiikaja filosoofide järgnevustabeleist
  2. Demokritose õpetuse resümee
  3. Olemise printsiibid
  4. Õpetus aatomeist
  5. Tunnetusteooria ja loogika. Psühholoogia
  6. Elu, inimese ja ühiskonna tekkimine. Keelest ja kunstist
  7. Religioon ja ebausk
  8. Eetika ja poliitika

VII. RELIGIOON JA EBAUSK

A 75 D.; 581 L.; Sextus Empiricus 9.24: On mõned kes arvavad, et me tulime kujutlusele jumalaist lähtudes kosmoses toimuvaist imelikest nähtustest; sel arvamusel oli ka Demokritos öeldes, et kui muistsed inimesed nägid kõrgustes toimuvaid sündmusi nagu äikest, välke, tähtede kohtumisi, päikese- ja kuuvarjutusi, siis tundsid nad hirmu, arvates, et selle põhjustajaiks on jumalad.

B 147 D.; 581a L.; Plutarchos Tervisest 14: Rumal on hoolega tähele panna vareste kraaksumist, kanade kaagutamist ja porisse sööstvaid sigu, nagu ütleb Demokritos ning teha neist tuulte ja vihmade tunnused, ja mitte tabada varakult <omaenda> keha liikumisi, kõikumisi ja eeltundmusi, mitte jälgida neid ja mitte näha tormi tunnuseid, mis sünnib ja puhkeb <inimeses> endas.

B 297 D.; 583 L.; Stobaios, 4.52.40; 4.34.62: Demokritos: Mõned inimesed, kes ei tea midagi sureliku loomuse lagunemisest, kel aga on teadmine (syneidêsis, ld. conscientia) elus sooritatud halvast, kannatavad kogu elu rahutuses ja hirmus, luuletades valelugusid elust pärast surma.

B 1 D.; 585 L.; Proklos, Komment. Platoni  "Riigist" juurde 2.113: Lugusid neist, keda peeti surnuks ja kes seejärel elustusid kogusid paljud muistsed <kirjamehed> ning ka loodusuurija Demokritos kirjatöös "Hadesest". ...<Neil juhtudel>, nagu näib, oli surm mitte keha kogu elu <-jõu> kustumine, vaid <keha> nõrkes küllap mingi löögi või haava tõttu, kuid hinge sidemed üdiga jäid juurtega kinnitatuina püsima ja süda hoidis sügavuses asuva elusädeme alles,.ja kuna need alles püsisid, omandas <keha> jälle <vahepeal> kustunud elu, saades võimeliseks hinge elustumiseks.

A 30 D.; 591 L.; Lactantius, Jumalikud õpetused 1.2: Alustada küsimusest, mis on olemuslikult esimene, kas on olemas kaitselmus, mis kõigi asjade eest hoolt kannab, või siis on kõik kas loodud või valitsetav juhuse poolt. Viimase seisukoha autoriks on Demokritos, kinnitajaks Epikuros.

B 234 D.; 593 L.; Stobaios, 3.18.30: Demokritos: Inimesed paluvad oma palveis jumalailt tervist ei tea aga et neil endil on see võime <olla terved>; ebamõõdukuse tõttu <sellele, mis on tervislik>, vastupidist tehes saavad nad oma ihadega ise oma tervise reetjaiks.

592 L.; Nemesios Inimese loomusest 44.347: Demokritos ning ka. Herakleitos ei pea kaitselmust olemasolevaks, ei üleüldse ega üksiku suhtes. Nad järgivad nende endi algaluseid. Nimelt arvavad nad, et kõik seadus kokku iseeneslikult, öeldes loomulikult, et kõik on ettenägematu... on ju selge, et mis alguses iseeneslikult tekkisid, kulgevad paratamatult ka edasi iseeneslikult.


Palmett