TÜ klassikalise filoloogia õppetool

Klassikaline filoloogia Tartu Ülikoolis: TRÜ

Vastavalt uuele põhikirjale asendati endised kreeka ja ladina õppetoolid klassikalise filoloogia kateedriga. Klassikalise filoloogia kateeder tegutses aastail 1944-1954, selle juhatajaks oli dots. Karl Reitav (1897-1961). Klassikalise filoloogia kateedri juurde kuulusid klassikalise filoloogia kabinet ja klassikalise muinasteaduse muuseum ülikooli peahoone vasakus tiivas, mis olid jäänud sõjast kahjustamata. Tingimused õppetööks olid head: kateedril oli kasutada ca. 6000-köiteline väärtuslik erialane raamatukogu ja antiikkunsti muuseum ca. 400 eksponaadiga, samuti oma auditoorium. Erialaseid loenguid väiksematele rühmadele peeti kabineti ruumis.

Klassikalise filoloogia kateedri koosseisu kuulus klassikaline filoloog ja kunstiajaloolane Lydia Pintman (1896-1951), kes oli töötanud abijõuna juba klassikalise muinasteaduse instituudi juures aastast 1938. Alates 1944. aastast töötas ta klassikalise filoloogia kateedri juures algul assistendina, hiljem vanemõpetajana ja õpetajana ladina keele, antiikkirjanduse ja vanade keelte metoodika alal. Ta juhendas ka ekskursioone muuseumis. Trükis on ta avaldanud Kommentaarsõnastiku Vergiliuse eeposele "Aeneis" koos eessõnaga.

Kateedri koosseisu kuulusid veel klassikaline filoloog Lalla Gross, kes luges ladina keele üldkursust ja erikursust kreeka keelest ja autoritest, ning Leningradi Riikliku Ülikooli lõpetanud ajaloolane ja klassikaline filoloog E. Ertis, kes luges antiikajalugu. Hiljem lülitusid kateedri koosseisu Leningradi Riikliku Ülikooli lõpetanud klassikalised filoloogid S. Sibul (aastail 1947-1953) ja A. Kuk (aastail 1953-57) ning TRÜ lõpetanud klassikaline filoloog E. Prikk (aastail 1953-55). Mittekoosseisulised ladina keele õpetajad olid K. Noodla (1954), L. Türk (1952) ja E. Nurm (1951-52).

Seoses kursuste süsteemile üleminekuga korraldati töö ümber vastavalt uutele nõuetele. Loetavad erikursused olid: kreeka keel ja autorid, ladina keel ja autorid, vanade keelte õpetamise metoodika, antiikkirjandus. Eriala üliõpilaste vähesuse tõttu tuli osa aineid (sissejuhatus klassikalisse filoloogiasse, stilistika, klassikalised muinsused, tekstikriitika jt.) õpetada konsultatsiooni korras. Programm nägi ette nii kreeka kui ladina filoloogia õppimise viie aasta jooksul. Stuudium lõppes riigieksamite ja diplomitööga. Õppetöö sel viisil kestis 1944-53; kokku lõpetas sel perioodil 12 klassikalist filoloogi (Ü. Torpats, L. Türk, L. Lokk, A. Kaarneem-Kurismaa, Õ. Vijard, T. Urb-Tonka, E. Prikk, E. Brück, A. Saaron, A. Kaasik, M. Kirk, H. Reijo). Klassikalise filoloogia eriala loenguid kuulasid veel teisedki ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilased (A. Kaalep, V. Hallap, O. Ojamaa, M. Tänava, A. Villup jt.).

1949. a. lõpetati üliõpilaste vastuvõtmine klassikalise filoloogia erialale. Klassikalise filoloogia kateedri õppetöö piirdus teiste kateedrite teenindamisega. Üldainena õpetati ladina keele kursust filoloogidele, ajaloolastele, juristidele, meedikutele, farmatseutidele, fakultatiivselt ajuti bioloogidele. Fakultatiivsete ainetena jäid püsima ka kreeka keel ja autorid ning ladina autorid, kuna pidevalt leidus huvitatuid.

Õppetöö paremaks korraldamiseks otsustati välja anda mitmeid õppevahendeid. Lisaks eelpool mainitud L. Pintmani tööle ilmus veel nt. L. Grossi Kommentaar-sõnastik T. Liviuse "Ab urbe condita" XXI raamatule, E. Ertise ja L. Pintmani koostöös Pokrovski Rooma kirjandusloo tõlge jm.

1954. a. likvideeriti klassikaline filoloogia kui eriharu ja kateeder ühendati lääne-euroopa kirjanduse kateedriga. Uus kateeder asus algul endise klassikalise filoloogia kateedri ruumides, 1961. a. sügisel viidi see üle keeltemajja. Kateedrist eraldati senine õppebaas – klassikalise muinasteaduse muuseum koos raamatukoguga.

Selle liitkateedri juhataja oli prof. Villem Alttoa, õppejõud vanade keelte alal dots. Richard Kleis (1896-1982; 1945-1948 ajaloo-keeleteaduskonna dekaan; [A. Lille artikkel R. Kleisi 100. sünniaastapäeva puhul]), Karl Reitav, Lalla Gross, H. Freymann (siirdus pensionile 1970, suri 1975), Ülo Torpats (aastast 1960) ja Jüri Maadla (aastast 1967).

Noorte klassikute järglaskonna väljakujunemisel oli tähtis osa dots. Richard Kleisil. Tema algatusel koostati Leningradi Ülikooli vastavate programmide järgi individuaalplaan, mille alusel õppisid klassikalist filoloogiat lisaspetsiaalsusena romaani filoloog Jüri Maadla, inglise filoloog Epp Tamm, saksa filoloog Olev Nagel, eesti filoloogid Anne Lill ja M. Jõeste-Tempel, ajaloo osakonnast R. Ruutsoo jt. Dots. R. Kleisi organiseerimisel jätkasid aspirantuuris edasiõppimist J. Maadla (aastail 1964-67), E. Tamm (aastail 1967-70), A. Lill (aastail 1975-78)

Kui lääne-euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder 1972. a. likvideeriti, ühendati klassikalise filoloogia eriharu võõrkeelte kateedriga. Õppetöö osas oli põhiülesandeks ladina keele algkursuse õpetamine filoloogia-, ajaloo-, õigus- ja arstiteaduskonna üliõpilastele. Fakultatiivselt jätkati ka kreeka keele algkursuse õpetamist ning kreeka ja rooma autorite lektüüri. Õppejõudude koosseisus toimus vanema generatsiooni asendumine nooremaga (Epp Tamm, Jüri Maadla, Anne Lill, Olev Nagel).