Page 2 | Universitas Tartuensis
Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
01.11.2019

 

Minu praegustest askeldustest

Tudengielu olen nautinud juba peaaegu kaks kuud. Igapäevarutiini rahulik embus meenutab mõnevõrra gümnaasiumiaega, mil hommikul tuli minna kooli ja õhtul tagasi koju. Võib-olla on asi li minu praeguses ajakavas: loengud on teisipäevast neljapäevani ja üldjuhul kümnest kuueni. Ma pole kindel, kuhu kõik neli vaba päeva kaovad. Reedel ja laupäeval taastun intensiivsest õppetööst, pühapäeval õpin kolm-neli tundi, esmaspäeval viis kuni seitse, olenevalt kodutööde mahust. Ja kodutöid jätkub.

Rebaste ristimine

Reedel, 18. oktoobril oli nii meil kui ka hummidel (tudengitel, kes õpivad humanitaarainete õpetamist põhikoolis) rebaste ristimine ja sellega kaasnev pidu. Ma kuulsin vist juba abituriendina, et ülikoolis on ristimine märksa meeldivam, pole mingisuguseid haisvaid kalu või mürgimaigulisi jooke. Põhiliselt rääkisid seda juttu õpetajad. Tol ajal olime skeptilised: nagunii oli vähemalt pool sajandit möödas sellest, mil needsamad õpetajad ülikoolis käisid, ja ajad võisid olla muutunud. Õnneks võin omast kogemusest tõdeda, et info osutus usaldusväärseks. Mitte üks hing ei liigutanud isegi kulmukarva, kui rebane otsustas tegevustest kõrvale jääda.

Õhtu algas kell pool seitse Tartu Ülikooli raamatukogu eest.

Mind üllatas rebaste väike kohaloluprotsent. Ainuüksi minu erialal peaks õppima umbkaudu 26 indiviidi, kuid kohale jõudis kaheksa, ja humme oli veel poole vähem. Samas ei saa salata, et meid valdas vägev tunne, kui mõistsime oma ülekaalu. Hoidsime lore lippu kõrgel! Lore tähistab minu eriala – loodus- ja reaalainete õpetamist põhikoolis.

Meile oli määratud üle linna kolm punkti, kuhu pidime oma laulva rongkäiguga välja jõudma. Igas paigas anti uus ülesanne: näiteks esimeses mängisime kuuma kartulit ja kelle iganes kätte jäi ese viimasena, pidi maha saama mingisuguse tegevusega. Neid tegevusi ei tarvitsenud aga üldse karta, sest midagi hullumeelset seal ei olnud. Sealt võis leida prääksuga kükke, nalja rääkimist ja kaerajaani tantsimist. Mööda linna liikudes laulsime rebaselaulu, sepapoisse… Ka metsa sees seisev põdra maja sai oma häälepaeltest üles leitud.

Teises punktis, mis asus ülikooli peahoone ees, seletasime oma rühmale (meid jagati kaheks) õpetamise ja kooliga seotud sõnu, kuid kolmandas paigas toimunu jätan müstilise aura säilitamiseks saladuskatte alla. Vihjeks võin öelda, et toimetasime ühes pargis. Moodustati neli rühma. Kasuks tulid varasemad kogemused ja teadmised.
Viimasena andsime oma rebasevande. Kükitasime treppidele ja kordasime tarku sõnu, mille ettelugeja kuuldavale tõi.

Ja oligi kõik. Kes oleks osanud arvata, et see võib olla valutu ja täis naeru? Ma isegi eelistan ülikooli rebaste ristimist gümnaasiumi retsile. Viimane oli pigem alandav, rebaseid suruti alla ja kästi igasuguseid totrusi teha; ülikoolis seevastu suhtuti meisse kui võrdsetesse. Seesuguse kohtlemisega võib täitsa ära harjuda.

Ethel Enniko, arstiteaduse esmakursuslane
11.06.2019

Ametlikult minu viimane ja ühtlasi ka kolmeteistkümnes postitus. Millegipärast mulle meeldib see number…


Mis on vahepeal toimunud?

Eksamid. See vist ütleb kõik.
Kolm on tehtud ja kaks on veel ees, siis on (loodetavasti) esimese kursusega ühel pool. Praeguseks olen juba üsna kurnatud...

20. mai

Victoria Kübard ja Novella Uiga, majandusteaduse esmakursuslased
29.05.2019

Seekordses videoblogis jagavad Victoria ja Novella muljeid tudengite kevadpäevadelt – mis põnevat toimus, milles ise kaasa lõid ja mis eriliselt meeldis.

Veel räägivad nad neljast täiega ägedast ettevõtmisest, mida tudengina kindlasti proovida tasub:

Ethel Enniko, arstiteaduse esmakursuslane
21.05.2019

Kui sa, hea lugeja, oled aasta kõige sisutihedamal ajal jõudnud sellele lehele, et lugeda ühe arstitudengi blogi, siis see on tore. :)


18.-23. aprill
Rahvusvaheline konverents Soomes

Ethel Enniko, arstiteaduse esmakursuslane
24.04.2019

Mõni päev tagasi avastasin, et ma pole varsti juba kuu aega mingitki hetke leidnud sündmuste kirja panekuks. See näitab ainult seda, kui kiireks võib ühel tudengil elu minna. Pean tunnistama, et mul pole nii tihedat graafikut veel kunagi olnud. Mis on toimunud?


22-24.märts