Page 3 | Universitas Tartuensis
Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
04.05.2020

Tänaseks oleme e-õppel viibinud juba üle kuu, aga ometi ei saa ma öelda, et ülikoolis õppimine oleks muutunud kuidagiviisi lihtsamaks. Vastupidi – maikuus ähvardavad tulla igasugused arvestused, suuremahulised kontrolltööd ja iseseisvate tööde lõpphindamised. Tööd on rohkem kui kunagi varem ja kohati tunnen, et lained hakkavad üle pea kokku lööma.

Suuremad murekohad

Kui meedias on kajastatud põhikooliõpilaste ja gümnasistide maadlusi ja pisaraid reaalainete õppimisel, siis rabaval kombel valmistavad needsamad ained ülikooliski raskusi. Kõrgema matemaatika puhul tunnen ma karjuvat vajadust praktikumide järele. Sooviksin näha oma silmaga, kuidas mõne ülesande lahendamine käib või kuulda kellegi inimkeelset selgitust segaste seikade kohta. Meile on küll tehtud foorum, kuhu saame laduda oma põletavamad küsimused, aga see pole päris see.



Lisaks matemaatikale painab mu hinge ka füüsika (õppeaine füüsikaline maailmapilt). No appi, tõesti. Ma võin lugeda etteantud füüsikaõpikuid ja jõllitada õppejõu kirjutatud selgitusi, kuid suure tähega Mõistmist mul ei teki. Olen tänanud kõiki taevaseid jõude, et mul on lähemas suhtlusringkonnas inimene, kes on õppinud ülikooli tasemel füüsikat ja oskab mulle materjali selgitada. Tegelikult aitab seesama inimene mind ka matemaatikas, kui väga hätta jään. See on esimene kord terve mu elu jooksul, mil olen vajanud täiendavat abi väljaspool kooli; varem olen käsitletavatest teemadest lennult aru saanud.


E-õppe tõttu saan aru, miks paljudel inimestel on kodus eraldi ruum töötamiseks. Kodukontoris on kirjutuslaud, arvuti, vajalikud paberid ja kaustad, kuid kõige tähtsam on hoopis töö tegemise õhustik. Ma elan korteris, kus pole ühtegi vaba tuba. Nagu põhikooli ajalgi, pean õppima omaenda magamistoas, aga õppimislainele häälestumine tuleb üle kivide ja kändude. Kodus viibimist seostan puhkuse, sarjade vaatamise ja hobidega tegelemisega, mitte õppimisega. Seevastu oma ühikatoas pole mul sellega kunagi probleemi, sest sealset keskkonda seostangi ülikooliõpingutega.

Läbimurre õppimises

Umbes aasta tagasi sain endale väikese tahvli, kuhu peale markeritega kirjutada. Mõtlesin, et see tuleb eraviisilisel matemaatika õpetamisel kasuks, kuid nüüd olen avastanud veel ühe kasutusvõimaluse. Nimelt kirjutan üles õppimised, tööülesanded ja muu, mis lähema paari päeva jooksul tehtud peaks saama, ja lisan juurde arvatava ajakulu.

Vahel satun täitsa hasarti – tahaks võimalikult palju ülesandeid ära teha puhtalt linnukese lisamise naudingu pärast. Teen alati kindlaks, et mul oleks nimekirjas ka mõni lühem tegevus, millega oma päeva alustada (näiteks toa koristamine). See tundub ampsusuurune ja isegi, kui mul puudub tuju midagi teha, suudan ilmselt sellegagi ühele poole saada. Nüüd olengi ennast lõksu mänginud: lisanud tahvlile tehtud töö eest linnukese, tekib irratsionaalne soov lisada veel rohkem linnukesi. Olen märganud, et sellist süsteemi kasutades on mu produktiivsus tõusnud hirmuäratavatele kõrgustele.

E-õppe rõõm

Vaba aega on rohkem! Viimasel ajal olen käinud vanaema koeraga jalutamas (sest vanaema eelistab kodus püsida ja end viiruse eest kaitsta). Mööda metsi seiklemine ja linnulaulu kuulamine on hea viis stressi maandada.
 


Eriti nüüd, mil kevad käes, on mõnus maal elada. Tartus oma toaaknast linnulaulu väga ei kuule, kuid siin äratavad esimesed rõõmsad hääled juba hommikul pool kuus mind üles.

Kokkuvõtteks

E-õpe on üks paras Kogemus (suure tähega). Kuigi murekohti on mitmeid, kehtestatakse eriolukordi õnneks harva. Ma arvan, et paari aasta pärast vaatan muigega praegusele ajale tagasi ja meenutan, kui kummalisi situatsioone võib elus ikka ette tulla. Tegemist on ajaloolise sündmusega ja mina juhtun sellest osa saama!

Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
01.11.2019

 

Minu praegustest askeldustest

Tudengielu olen nautinud juba peaaegu kaks kuud. Igapäevarutiini rahulik embus meenutab mõnevõrra gümnaasiumiaega, mil hommikul tuli minna kooli ja õhtul tagasi koju. Võib-olla on asi li minu praeguses ajakavas: loengud on teisipäevast neljapäevani ja üldjuhul kümnest kuueni. Ma pole kindel, kuhu kõik neli vaba päeva kaovad. Reedel ja laupäeval taastun intensiivsest õppetööst, pühapäeval õpin kolm-neli tundi, esmaspäeval viis kuni seitse, olenevalt kodutööde mahust. Ja kodutöid jätkub.

Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
11.10.2019

Septembrikuus otsisime osava sulega üliõpilast, kelle kätte usaldada ülikooli esmakursuslaste blogi. Meil on hea meel tõdeda, et huvilisi oli palju ja väga erinevatelt õppekavadelt. Teiste seas osalesid konkursil eripedagoogika, kultuurikorralduse, õigusteaduse, kirjanduse ja kultuuriteaduste, infotehnoloogia ning riigiteaduste eriala tudengid. Noorte esimesi muljeid ülikoolist oli väga põnev lugeda ja tasavägiste proovitööde põhjal valisime sel õppeaastal oma kogemusi kajastama Birgit Paju.

Tartu Ülikool
04.09.2019

Hea esmakursuslane

Oled astunud tähtsa sammu, teinud teadliku valiku oma tuleviku suunas ning alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis. Järgmistel aastatel seisad silmitsi põnevate väljakutsetega ja õpid muu hulgas ka iseenda kohta palju uut.

Victoria Kübard ja Novella Uiga, majandusteaduse esmakursuslased
18.06.2019

Palusime ülikooli ametlikel videoblogijatel jagada parimaid soovitusi ülikooli sisseastujale. Victorial ja Novellal on majandusteaduse esimene kursus kohe-kohe lõppemas ja nüüd meenutasid nad aastataguseid sündmusi ning panid kirja, millist nõu nad iseendale annaksid, kui saaksid ajas tagasi minna: