Universitas Tartuensis
Anna-Maria Sljusartšuk, arstiteaduse 4. kursuse tudeng
16.09.2019

Tere! Mina olen arstiteaduse üliõpilane Anna-Marija Sljusartšuk. Kas oleksite nõus minuga vestlema?

Oota, ei, jätame seekord formaalsused kliinikumi uste taha!

Hei! Mina olen Anja ja uuel semestril on Sul erakordne võimalus reisida Erasmus+ programmi vahendusel minuga virtuaalselt BERLIINI.

Oled valmis? Seiklus algab…
NÜÜD!

Saame tuttavaks!

Olen neljanda kursuse arstitudeng, kes õpib ja töötab kliinikumis. Vähesel vabal ajal teen sporti ja hingele pai, veetes aega pere ja sõpradega. Minu suurteks hirmudeks on rutiin ja sipelgad. Minu suurimaks armastuseks on meditsiin.
Jah, ma olen see inimene, kes on unistanud arstiks saamisest kogu elu. Alates gümnaasiumi lõpust olen iga kord silmi sulgedes ning küünlaid puhudes soovinud saada heaks arstiks. Ma ei saanud esimesel korral ülikooli sisse, sest põrusin eesti keele eksamil. Mäletan siiani õnnepisaraid, mida pühkisin silmist esimesel kursusel kliinikumi kõndides. Mäletan siiani depressioonis patsiendi nägu, kes meie vestlusele järgneval päeval mulle naeratas.
Jah, see olengi mina.

Kas sa oled aru kaotanud, et pikendad välisvahetusega vabatahtlikult arstiõppe kuuelt aastalt seitsmele?

Jah! Ja ma teeksin seda iga kell uuesti!
Jäta meelde, et sinu ümber leidub alati inimesi, kes püüavad sind takistada. Kahjuks ka minu lähedaste ja sõprade seas leidub neid, kes ei kiida välisvahetuse mõtet heaks ning leiavad, et ühe aasta vahelejätmine on rumalus. But never give up on things you can’t go a day without thinking about!
Maailm on meie ees valla. Teistsugune keskkond, uued ja õpetlikud kogemused, meeldejäävad seiklused ning rahvusvahelised tutvused. Minu eesmärk on täiustada saksa keelt, õppida spetsialistidelt ning koguda mõtteid teadusprojektide jaoks.
Kõige rohkem pelgan ma elus rutiini. Arstiõpe on pikk. Seetõttu tundsin, et tahan vahepeal ära käia ja meditsiini teisest vaatevinklist näha.
Minu jaoks on see kui triatlon. Vahet pole, kas sa ujud, sõidad rattaga või jooksed: sa liigud sihikindlalt eesmärgi poole ja sa jõuad sinna!


Kui sa saaksid võimaluse osaleda Berliinis kliinilises õppes oma unistuste erialal, kui kiiresti sa kohvrid kokku pakiksid?

Järgneva kahe aasta jooksul teen kaks välisvahetust ning teadsin algusest peale, et esimese teen Euroopas. Saksamaa on alati olnud üks minu lemmikriike ning saksa keel on kui muusika minu kõrvadele. Ausalt, see ei ole nii terav ja külm, kui esialgu tunduda võib.
Berliinis asuv Charité on üks Euroopa suurimaid ülikoolikliinikuid. Välisvahetuse raames on mul võimalus piiluda selle kliiniku seinte vahele ning teha seal praktika ehk Famulatur (loe: olla praktikant, abiarst, ori). Eestis on praktika ette nähtud ainult viimasel õppeaastal ehk kuuendal kursusel. Lisaks anti mulle võimalus valida KÕIGI kliinikumi osakondade vahel. Hetkel on õppeplaanis onkoloogia, erakorralise meditsiini ja lastekirurgia osakonnad.

Mul pole kodu, aga halvimal juhul ehk saab kliinikumis magada.

Aeg lendab ning praegu kulub kogu vaba aeg elukoha otsimise peale. Minu ülikoolil Berliinis oli piiratud arv ühiselamukohti ning kahjuks jäin ma sellest võimalusest ilma. (Vihje: kohe, kui oled nomineeritud välisvahetusse, vaata üle ühiselamu avalduse tähtaeg!) Õnneks on koordinaatorid toetavad ning jagavad lahkelt nippe, kust ja kuidas kodu otsida. Eraldi toad, korterid – valikut on, kuid võrreldes Eestiga on arusaadavalt kõik kallis. Leidsin samasuguse murega välisüliõpilase Hispaaniast, nii et otsime nüüd korterit, mida koos üürida. Sest jagatud mure on pool muret. Kuskile me kindlasti saame. Kliinikumis on ju palateid küll, või ehk mäletad „Grey anatoomia“ osa, kus arst karavanis magas? Jap, kõlab nagu mina järgneval semestril.

Tead, selleks korraks aitab. Reaalsus kutsub. Ma ei taha, et sa liiga pikalt netis aega veedaksid. Tee midagi ilusat oma hinge heaks.

Juhul kui Sul tekkis mõni küsimus või tore mõte seoses meditsiini või Berliiniga, saada see mulle Instagrami @sljurtsik või meilile maria.slyusarchuk [ät] gmail.com, sest järgmises postituses vastan ma sellele pikemalt videos!

Katria Helena Komp, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. kursuse tudeng
08.05.2019

Tere!

Kallid lugejad, mul on nii hea meel, et te siiani mu blogil silma peal hoiate. Mul on nii hea meel, et ma ikka teilt tagasisidet kuulen ja te mind mu teekonnal toetate. Aga iga hea asi saab üks kord läbi ja nii on ka minul aeg hakata siin Charlestonis otsi kokku tõmbama.

Katria Helena Komp, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. kursuse tudeng
04.04.2019

Kasvamine algab seestpoolt. Nagu taim, mille seemnest võrsuvad juured ning mis end vaikselt läbi maapinna päikese poole sirutab, kasvame ka meie päikesevalguses ja rikkalikus keskkonnas. Me ei saa kasvada, kui meid ümbritseb kitsas keskkond. Ja mis see kitsas keskkond on? Aeg.

Katria Helena Komp, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. kursuse tudeng
20.03.2019

Hei!

Ma küll eelmise postituse lõpus lubasin, et seekord räägin Ameerika korporatsioonidest, aga ehhee! Nalja tegin! Tegelikult räägin ma neist kunagi tulevikus küll, aga täna on mul tuju rääkida hoopis kevadvaheajast.

Eesti kõrgharidussüsteemis ei lähe tudengid keset märtsi puhkama nagu gümnaasiumis, kuid siinsetele tudengitele on kevadvaheaeg juba jaanuarist saati miski, mida on kaua oodatud ja planeeritud. Niisiis kuulub kevadsemestril tavalistesse vestlusteemadesse alati küsimus: „Mis sa kevadvaheajal teed?“

Katria Helena Komp, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. kursuse tudeng
21.02.2019

Tere armas lugeja!

"Kadus nagu vits vette" võiks öelda esimese kuu kohta siin Charlestonis! No tõesti – ma olen juba poolteist kuud siin end sisse seadnud. Võiks ju arvata, et selle aja jooksul suudab inimene ära harjuda uue keskkonnaga, aga võta näpust – ei olegi nii lihtne!