Lecture | Universitas Tartuensis

Lecture

TÜ kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrva inauguratsiooniloeng „Insult eile, täna ja homme“

Insult on sage neuroloogiline haigus, kogu maailmas oluline surma ja puude põhjustaja. Prognoositakse, et rahvastiku vananemise tõttu kasvab insuldijuhtude arv Euroopas 2035. aastaks praegusega võrreldes keskmiselt 34%. Viimaste kümnendite, eriti aga viimaste aastate kliinilised teadusuuringud on toonud meile teadmised selle kohta, et insult on ennetatav ja ravitav. Insuldi korral on väga tähtis kiire tegutsemine, sest sellest oleneb aju närvirakkude säilimine.

TÜ vasoloogia professori Jaak Kalsi inauguratsiooniloeng „Vallatud kurvid ehk Miks veresooned ummistuvad?“

Veresoontehaigused on maailmas surmapõhjuste seas esikohal. Seepärast on nende haiguste ennetamine, varajane diagnostika ja kõrgetasemeline ravi üliolulised. Veresoontehaiguste käsitluse tulemuslikkusest sõltub nii patsientide ellujäämine kui ka nende elukvaliteet ning nii on uute teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega. Eestis on suremus veresoontehaigustesse langemas, kuid olukorda on vaja veel parandada, et jõuda samale tasemele maailma edukaimate riikidega.

TÜ ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professori Timo Marani inauguratsiooniloeng „Tähenduslik keskkond ja ökoloogiline kriis“

Semiootika uurib tähendusi, tekste, kommunikatsiooni ja märgisüsteeme. Mida võiks semiootikal olla öelda keskkonnamuutuse ja ökoloogilise kriisi kohta? Keskkonnaprobleemid näivad olevat eri viisidel seotud keskkonna tähenduslikkuse vähenemisega. Keskkonna vaesestumine piirab paratamatult ka võimalusi, mida see pakub tähendusloomeks ehk semioosiks. Teisalt on saksa semiootik Roland Posner kirjeldanud inimtekkelise müra ja saastatuse mõju meie suhtlus- ja tõlgendusprotsessidele semiootilise reostuse mõiste all.

TÜ majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professori Anneli Kaasa inauguratsiooniloeng „Kultuuritaust majandus(teadus)es – mis, miks ja kuidas?“

Üleilmastuvas ühiskonnas, kus reisimine on lihtsam kui kunagi varem ning internet võimaldab suhtlust ja koostööd reisimatagi, on meil kõigil võimalik järjest rohkem tähele panna kultuurilisi erinevusi. Erinevat kultuuritausta – väärtusi, tõekspidamisi, hoiakuid, norme ja tavasid – tuleb rahvusvahelises suhtluses paratamatult arvesse võtta. Samamoodi on kultuuritaust oluline näiteks siis, kui ettevõtted kavatsevad minna uutele turgudele või laiendada tootmistegevust teistesse riikidesse.

TÜ rakendusliku majandusteaduse professori Priit Vahteri inauguratsiooniloeng „Tootlikkuse tegurid: mis eristab edukaid ettevõtteid ülejäänutest?“

Hoolimata tehnoloogia kiirest arengust ja suurtest ootustest selle soodsa mõju suhtes on tootlikkuse pikaajaline kasv arenenud riikides aeglustunud. See järeldus ei kehti aga kõigi ettevõtete kohta ühtmoodi. Kiiresti kasvanud väheste tippettevõtete (innovatsiooniliidrite) ja nende järel tulevate ettevõtete vahel on tootlikkuse lõhe tublisti suurenenud.

Kutse hübriidseminarile: Kuidas tagatakse HOIA rakenduse kasutajate turvalisus ja privaatsus?

TalTechi IT-teaduskond korraldab Tallinna Tehnikaülikoolis reedel, 11. septembril kell 14-15:30 hübriidseminari „Kuidas tagatakse HOIA rakenduse kasutajate turvalisus ja privaatsus?“ ning kutsub ka Tartu Ülikooli töötajaid ja tudengeid seminari kuulama ning rakenduse loojatele küsimusi esitama.

Страницы