#tudengielu

Sellel õppeaastal Tartu Ülikooli esmakursuslaste blogi pidanud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 1. aasta tudeng Teve Rajamets ja klassikalise filoloogia esmakursuslane Hilda-Maria Klettenberg võtavad videopostituses kokku enda esimese aasta õpingud ülikoolis. Esmakursuslaste soovitused ülikooli sisseastumiseks: Terve gümnaasiumi vältel küsitakse sinult, et mida oma eluga edasi teed. Sind suunatakse pigem nendele erialadele, kus rohkem teenib ja millel on n-ö tulevikku. Ära seda juttu kuula! Õpi, mida soovid. Jah, raha on vaja, aga teha terve elu midagi, mis sind ei huvita, pole seda lihtsalt väärt. Kui sa aga üldse ei tea, mis suunas oma tulevikku seada, tasub lähedastega konsulteerida küll. Võibolla tuleb just nendest vestlustest välja see õige eriala, mis sulle sobib. Ka pakuvad kõrgkoolid aasta ringi võimalusi erialadega tutvumiseks, näiteks lahtiste uste päevadel või kõrgharidusüritustel.

Klassikutel toimuvad igal aastal õppereisid antiikkultuuriga seotud paikadesse ja selleaastaseks sihtkohaks oli Kreeka. Teadsime juba sügisel, et on plaan minna, kuid reaalselt piletite ostmiseni jõudsime alles mõned kuud tagasi. Reisilisi oli kokku 17, kõik mingil määral seotud klassikalise filoloogiaga. Tegu oli päris õppereisiga ehk päevad algasid orienteeruvalt kell viis hommikul ja lõppesid umbes kell üheksa õhtul. Käisime templist templisse ja muuseumist muuseumi, päevas läbisime jala keskmiselt üheksa kilomeetrit. Elasime korteris, mis oli minu teada 6-toaline ja asus Aristotelousi tänaval Viktoria platsi kõrval. Räägin lühidalt tervest meie reisist, et saaksite aimu, kui palju on võimalik ühel õppereisil näha ja kuulda.

Ja ongi juba mitmendat nädalat käimas teine semester. Esimene möödus väga kiiresti, kuid olen üsna kindel, et kevadine tuleb huvitavam ja tunduvalt keerulisem – mitte ainult kooli, vaid ka kõige muu mõttes. Juba praegu on tunda, et teha on üsna palju. See on ainult hea, sest ma polegi harjunud ainult koolis käima, kõrvalt on ka ikka vaja rabada. Hilda kirjutas oma viimases blogipostituses, et ta on praegu oma erialavalikus rohkem veendunud kui varem. Talle tundub, et sai tehtud õige otsus. Mul on sama tunne. See võib olla tingitud ka asjaolust, et sel semestril on veidi praktilisemad ained, me saame reaalselt juba natuke nagu ajakirjanikud olla. Samas pean tõdema, et suur osa meie kursusest valis peaerialaks kommunikatsiooni.

Saime kutse minna esinema kõrghariduspäevale "Õpi Tartus!", mille muidugi vastu võtsime. Ei teadnud me enne üksteist ega publikut, kelle ette astuma pidime, seega väljakutse missugune. Saime enne esinemist korra Tartus kokku ja panime teemad paika. Kindlale kavale me ei tuginenud, otsustasime laval vaadata, mida ja millal kumbki räägib.