ajalugu | Universitas Tartuensis

  • Võimalus spetsialiseeruda arheoloogia, arhiivinduse, eesti ajaloo, kunstiajaloo, uusima aja, üldajaloo või ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale.

  • Toetav õpikeskkond ja innustavad ühisüritused.

  • Vilistlaste väga kõrge erialane tööhõive – umbes 75% vilistlastest töötab erialaga otseselt või osaliselt seotud ametikohal.


ÕPPETÖÖ

Magistriõppes saad pädevuse töötamaks ajalooteadmisi eeldavatel ametikohtadel ning oskused teadusliku uurimistööga tegelemiseks. Magistriõppekava võimaldab paindlikke ja isikupäraseid õpiteid. Spetsialiseeruda saab arheoloogia, arhiivinduse, eesti ajaloo, kunstiajaloo, uusima aja, üldajaloo või ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ettevalmistuses on seotud erialaõpe, ainedidaktika ja pedagoogiline õpe. Ainealastes kutseõpingutes peetakse oluliseks nii kooli õppekava, ajaloolise mõtlemise, eneseväljendus- ja koostööoskustega seotud pädevust kui ka demokraatliku ühiskonna toimimiseks vajalikke hoiakuid (tolerantsus erinevate vaadete ja maailmakäsitluste suhtes, eetiline sihiseade ning erialane ja ühiskondlik vastutustunne jms). Nii ainedidaktikas kui pedagoogilises õppes on olulisel kohal praktilisus ja praktika. Üliõpilased saavad proovida tundide andmist erinevates, sh erivajadustega õpilaste koolides.

Arheoloogia õpe pakub üldteadmisi Läänemere maade arheoloogiast ning eriteadmisi säilitamisest, osteoloogiast, muinastehnoloogiast ja laboratoorsest arheoloogiast. TÜ arheoloogia kuulub ülikooli erialade edetabelis 151–200 maailma parima hulka.

Arhiivinduse õppes on oluline roll allikaõpetusel, aga ka arhiivikorraldusel ja -teoorial, samuti arhivaalide sälitamise, digitaalse arhiivinduse ja ühiskonna inforessursside haldamise õpetamisel. Arhiivinduse erialal on tihe koostöö Rahvusarhiiviga.

Eesti ajaloo õpe sisaldab nii üldisi kursuseid Eesti majanduse, kultuuri, sõja ja õiguse ajaloost kui ka süvavaateid 20. sajandi poliitilisse vägivalda, Eesti iseseisvuse taastamisse, Eesti koolide ja kirikute ajalukku.

Kunstiajaloo õpe seostub ajaloo- ja mõtteteadusega, pakkudes võimaluse süveneda nii kunstiajaloo erinevatesse teooriatesse kui kunstiteose spetsiifilise loomusega üksikseikadesse.

Uusima aja põhikursused käsitlevad Euroopa 20. sajandi ajalugu, kolonialismi ja postkolonialismi, 20. sajandi rahvusvahelisi suhteid ja välispoliitika analüüsi. Erikursustel saab lisateadmisi näiteks ajaloo imagoloogiast, marksismist, globaalprobleemide ajaloolisest kujunemisest ja Hiina poliitika ajaloolisest perspektiivist.

Üldajaloo õppes on põhirõhk üldajaloo aktuaalsetel küsimustel, allikatel ja historiograafial. Valikkursused pakuvad sissevaateid ajaloolisse geograafiasse, Kreeka religiooni ja mütoloogiasse ning Venemaa ajalukku. 


 

ÕPPEVORM 

Magistriõppesse astudes valib üliõpilane kohe ühe seitsmest suunast, millele järgneval kahel aastal keskendub, ning lõpetab ülikooli vastava suuna spetsialistina.

Bakalaureuseõppega võrreldes on magistriõppes enam iseseisvat tööd ja seminare. Selle lehekülje lõpus leiad lisamaterjalide alt ajaloo ja arheoloogia õppekava tuntud õppejõudude loengute salvestusi ning teisi huvitavaid materjale, mis annavad aimu mõnedest Tartu Ülikoolis uuritavadest teemadest.

Auditoorne õppetöö on koondatud tavaliselt paarile päevale nädalas. Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal toimub õppetöö peamiselt reedest pühapäevani. Erialase praktika käigus saab kogemusi omandada muuseumides, arhiivides, välitöödel ja oma valitud praktikakohas Eestis või välismaal.

Soovi korral on võimalik end õpingute jooksul täiendada välisriikide ülikoolides.
 

KESKKOND 

Õppetöö toimub Tartu kesklinna ajaloolise õhustikuga ülikoolilinnakus, kus on tänapäevaselt sisustatud auditooriumid, seminariruumid, puhke- ja õpinurgad tudengitele. Arheoloogia osakonnas on raamatukogu, leiukogud ja moodsa aparatuuriga labor. Suurepärased võimalused arhiivimaterjalidega töötamiseks on ülikooli Maarjavälja linnakus asuvas Rahvusarhiivi uues peahoones.

Magistrantidel on võimalik kaasa lüüa sügis- ja kevadkoolides, osaleda kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli üritustel ning kuulata tuntud teadlaste ettekandeid Laboratoorse Arheoloogia Grupis ja Õpetatud Eesti Seltsis.

Ajalootudengeid koondab pikaajaliste traditsioonidega TÜ Ajalooring, mis korraldab huvitavaid kohtumisi, mälumänge, filmiõhtuid ja väljasõite ajaloolistesse paikadesse.


VILISTLASENA

Senised uuringud on näidanud ajaloo õppekava lõpetajate väga kõrget tööhõivet. Keskmiselt 75% vilistlastest töötab erialaga otseselt või osaliselt seotud ametikohal.

Lõpetanud töötavad haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitses. Mitmekülgne haridus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes, tegutseda ajakirjaniku ja poliitikuna ning osaleda Eesti avalikus elus.

Viis aastat tagasi ajaloo magistriõppe lõpetanutest on erialasel tööl (sh doktorantuuris) 83%. Neist 43% töötavad muuseumites koguhoidja, teaduri või juhina. Ülejäänud on Rahvusarhiivis arhivaarid, üldhariduskoolis ajalooõpetajad, eraettevõttes arheoloogid või kõrgkoolis teadurid ja õppejõud. 28% jätkas õpinguid doktorantuuris.

Tartu ülikooli ajaloo magistriõpe annab tugeva aluspõhja õpingute jätkamiseks TÜ või mõne välismaa ülikooli doktorantuuris. Meie vilistlasi leiab näiteks Cambridge’i, Stanfordi, Leideni ja mitmete teiste maailma tippülikoolide doktorantide ja doktorite hulgast.
 

Lisamaterjale

Kontakt

Ajaloo ja arheoloogia instituut
Jakobi 2-216, Tartu
tel: 737 5651
flaj.ut.ee
 

 

Tutvu vastuvõtutingimustega