arvutitehnika | Universitas Tartuensis

  • Võimalik valida kolme erialasuuna vahel: arvutitehnika, robootika ja kosmosetehnoloogia

  • Õppekavas on ühendatud nii tark- kui ka riistvaraga tegelemine kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja seadmete väljatöötamiseks

  • Suur praktika osakaal, mille käigus käsitletakse reaalseid ülesandeid näiteks nanosatelliitide, robotite ja arukate materjalidega

 


ÕPPETÖÖ

Inimesi ümbritsevad järjest enam seadmed, mis ühendavad endas elektroonikat ja informaatikat. Kõrgtehnoloogiliste seadmete ja süsteemide väljatöötamisega tegeleb arvutitehnika, mis ühendab nii riist- kui ka tarkvara. Arvutitehnika eriala tudengid õpivad juba esimesel semestril aineid, mis annavad head teadmised loodusteadustest, matemaatikast, arvutiriistvarast ja programmeerimisest. Informaatika ainetes (objektorienteeritud programmeerimine, algoritmid ja andmestruktuurid, operatsioonisüsteemid, andmebaasid, võrgutehnoloogia jt) omandavad üliõpilased programmeerimise ja võrgutarkvara kasutamise oskused. Elektroonika ja arvutitehnika ained (elektriahelad, analoog- ja digitaalelektroonika, digitaalne loogika ja signaalitöötlus, arvuti arhitektuur, arvutikomponendid, manussüsteemid, mikroprotsessorid jne) tutvustavad elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid. Tudengid saavad teadmisi reaalselt rakendada robotivõistlusel Robotex, kus osalevad võistkonnad Eestist ja mujalt. Robotexiks ettevalmistumine annab kogemuse meeskonnatöös, stressitaluvuses ja ajaplaneerimisoskuses.

Arvutitehnika eriala õpingud kulmineeruvad lõputööga, mille üliõpilane saab ise valida. Mõned näited lõputöödest:

  • kosmosetehnoloogias: tudengisatelliit, aparaadid ja seadmed satelliitidele, kuup- ja nanosatelliitide ehitamine;
  • robootikas: jalgpallirobotid ja nende sõlmed, humanoidrobotid ja nende juhtimine, kujundituvastus ja pilditöötlus;
  • arukate materjalide vallas: kunstlihaste kasutamine rekonfigureeritavates ja pehmetes robotites, mikrorobootika, pehmete robotite juhtimine.
     

ÕPPEVORM

Arvutitehnika õppekavas on praktikal suur osakaal – loengutes räägitut toetavad erinevad praktikumid, et teoreetilisi teadmisi kinnistada ja praktilisi oskusi arendada. Parim näide praktilistest töödest on Eestist kosmoseriigi teinud tudengisatelliidi projekt, kus arvutitehnikud töötasid kõrvuti füüsikute ja inseneritehnikutega.

Juba bakalaureuseõppes on üliõpilastel võimalik töötada teadusrühmade juures, mis tegelevad mitmesuguste uuenduslike seadmete väljatöötamise ja arendamisega: robotmannekeen, mis võimaldab inimesel valida internetikaubamajast tema kehakujuga sobivaid rõivaid; tehislihas, mida kasutatakse nii kunstjäsemete kui ka robotite tootmisel, või ka näiteks bioloogiast inspireeritud allveerobot. Need on vaid mõned näited arukate materjalide ja süsteemide laborist. Õpingud toimuvad Tartu Ülikooli uutes õppehoonetes maailmatasemel sisustusega laborites.
 

KESKKOND

Arvutitehnika üliõpilastel on hulgaliselt võimalusi tehnikahuvi rakendamiseks ja arendamiseks ka väljaspool loengusaale ja laboreid. Näiteks robootikateadmisi on võimalik laiendada ja jagada Tartu Ülikooli robotiklubis. Samuti osalevad arvutitehnika tudengid Teadusbussi tegemistes, mis annab suurepärase võimaluse kohata uusi tuttavaid ning avastada ja demonstreerida põnevaid nähtusi nii oma kui ka naaber-teadusvaldkondadest. Lisaks on Tartu tudengilinn kõige paremas mõttes, üliõpilaselule lisavad kirevust tuhanded kaastudengid nii koduülikoolist kui ka mujalt. Siin tegutseb kümneid seltse, klubisid, korporatsioone ja muid organisatsioone, kus vaba aega põnevalt sisustada. 



VILISTLASENA

Arvutitehnika lõpetajad leiavad tööd kõrgtehnoloogiaga seotud ettevõtetes, telekommunikatsioonifirmades, arvutifirmades, tarkvaraettevõtetes, avalikus halduses jm. Süvendatud erialase hariduse ja teadmised kvaliteedijuhtimisest ja majandusest omandavad tudengid magistriõppes. Peale magistriõpinguid on erialaste töö- ja arenguvõimaluste ring veelgi laiem. Meie lõpetajad tegutsevad inseneridena (nt arvuti- ja süsteemiinsener), süsteemitehnikutena, riistvara- ja tarkvaraarhitektidena, aga ka kvaliteedi-, tehnoloogia- ja ostujuhtidena. Tehnika pidev areng laiendab karjäärivõimalusi tulevikus kindlasti ka valdkondadesse, kus me seda täna ettegi ei suuda kujutada.


Kontakt

Programmijuht Heiki Kasemägi
e-post: heiki.kasemagi [ät] ut.ee
loodus- ja täppisteaduste valdkond
www.reaalteadused.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega