bioloogia ja elustiku kaitse | Universitas Tartuensis

  • Ainus õppekava Eestis, mis seob ühtseks tugevaks tervikuks nn valge ja rohelise bioloogia

  • Võimalus valida molekulaar- ja rakubioloogia või elustiku kaitse erialade vahel

  • Õppekava elusloodusest ja organismidest huvitatud inimestele

 

ÕPPETÖÖ

Üliõpilane saab teadmised:

1) peamistest mikroobi-, taime-, seene-, protistide ning loomarühmadest, õppides tundma ja määrama olulisemaid liike;
2) rakkude ehitusest ja neis toimuvatest molekulaarsetest ja biokeemilistest protsessidest;
3) geneetikast, evolutsiooniteooriast, arengubioloogiast ja molekulaarsest biotehnoloogiast;
4) organismide ja populatsioonide ülesehitusest ja funktsioneerimisest, so organismide anatoomiast, morfoloogiast, füsioloogiast, käitumisest ja geneetikast, histoloogiast ja ökoloogiast;
5) ökosüsteemide, koosluste ning populatsioonide struktuurist ja funktsioneerimisest ning liikide ja elupaikade kaitsest;
6) eluslooduse uurimisel kasutatavatest meetoditest.

Pärast baasteadmiste ja -oskuste omandamist valib üliõpilane süvendatud erialaõpingud ühel järgneval suunal: 

1) molekulaar- ja rakubioloogia suund, milles keskendutakse enam geneetikale, bioinformaatikale ja molekulaarsele biotehnoloogiale;

2) elustiku kaitse suund, milles süvenetakse eluslooduses valitsevatesse üldistesse seaduspärasustesse, elustiku mitmekesisuse kujunemise mehhanismidesse ning loodus- ja keskkonnakaitse bioloogilistesse ning sotsiaal-majanduslikesse aspektidesse. 

Tulevikumaailm vajab järjest enam spetsialiste, kes tunnevad ja mõistavad loodust ning teavad, kuidas seda kaitsta tänapäeva keerukates tingimustes. Mõned suured mõtlejad on öelnud, et 21. sajand on bioloogia sajand.

 

ÕPPEVORM

Lisaks loengutele ja seminaridele on õppekava lahutamatu osa erinevad laboripraktikumid (biokeemia, rakubioloogia, geneetika jne). Praktikumides rakendatakse loengutes saadud teoreetilisi teadmisi ning üliõpilased õpivad kasutama kaasaegseid tehnilisi vahendeid. Suvel käiakse looduses välipraktikumidel, mh zooloogia, floristika ja koosluste õppeainete raames. Tartu Ülikoolil on õppe- ja teadustöö tegemiseks bioloogiajaamad erinevates paikades üle Eesti, mh näiteks Läänemaal Laelatul ‒ selle piirkonna puisniidud on kuulsad oma liigirikkuse poolest. Laelatu puisniidul on tuvastatud kaks liigirikkuse maailmarekordit ‒ 10x10 sentimeetri suurusel maalapil on Laelatult leitud koos kasvamas 25 eri taimeliiki, 20x20 sentimeetri suuruselt maa-alalt 42 liiki.


 

 

 

KESKKOND

Üliõpilaselu on täpselt nii kirev ja huvitav, milliseks see ise elada. Näiteks võib astuda Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi, mis on esimene üliõpilaste looduskaitseühendus maailmas ning kuhu kuuluvad näiteks bioloogia, ökoloogia, geograafia, geoloogia erialade ja Eesti Maaülikooli üliõpilased. Ringi tegevuste hulgas on traditsioonilised matkad, hääletusretked Eestis ja välisriikides, talgud, väljasõidud, seminarid, loodusfilmiõhtud ja reisimuljeõhtud. Peale selle on hulgaliselt teisigi seltse, klubisid, korporatsioone ja organisatsioone, kus lisaks loodus- ja reisihuvi rahuldamisele saab teha muudki põnevat.

 

VILISTLASENA

Lõpetajad leiavad erialast tööd bioteaduste erinevates laborites, nt diagnostikuna, samuti looduskaitsespetsialistina, keskkonnahindajana erinevates loodusvarade majandamise ja keskkonnahindamisega tegelevates ettevõtetes, aga ka näiteks toiduainetetööstuses ja meditsiinisüsteemis. Bakalaureuseõppe lõpetajaid ootame jätkama süvendatud erialaõpinguid magistriõppes bioloogia ja elustiku kaitse õppekaval. Õppekava lõpetajad on pärast spetsialiseerumist magistrantuuris oma teadmiste ja oskustega konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning samuti väljaspool oma eriala.

 

Magistriõppes ja doktorantuuris lülitub üliõpilane juba ka oma erialal tehtavatesse teadusuuringutesse ja rakendusprobleemide lahendamisse. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlased korraldavad koos üliõpilastega mitmeid teadusele ja ühiskonnale olulisi uuringuid. Teadustöö, sh vaatlused ja eksperimendid, toimuvad nii Eesti looduses kui ka laborites, ekspeditsioonidel käiakse aga erinevates kohtades üle maailma. 

Bioloogia ja elustiku kaitse magistriõppe üliõpilasel on võimalus osaleda järgmiste instituutide teadustöös:
1. molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2. ökoloogia ja maateaduste instituut
3. Eesti mereinstituut

TÜ bioloogia ja elustiku kaitse erialadel uuritavad probleemid on globaalse kõlapinnaga ning kasutatavad meetodid, sh molekulaarbioloogilised, biokeemilised, füsioloogilised ja statistilised, on kaasaja tipptasemel. Meil töötavad teadlased on tuntud üle maailma, mitu neist kuulub maailma viidatavaimate teadlaste sekka, nt Richard Villems, Urmas Kõljalg, Martin Zobel. Kõik see tagab meie kraadiõppe kõrge taseme ning lõpetajate hea läbilöögivõime nii teadusmaailmas kui ka muudel elualadel. 

 

Kontakt:

Programmijuht Kersti Riibak
e-post: kersti.riibak [ät] ut.ee
loodus- ja täppisteaduste valdkond
www.reaalteadused.ut.ee

 

Tutvu vastuvõtutingimustega