eesti keele ja kirjanduse õpetaja | Universitas Tartuensis

  • Õpi tundma ja praktiseeri, kuidas õpetada eesti keelt ja kirjandust huvitavalt, põnevalt ja inspireerivalt!

  • Huvitavad spetsialiseerumisvõimalused – saad omandada eesti keele võõrkeelena, soome keele, lõunaeesti keele ja kultuuri, usundiõpetuse, ladina keele või filosoofiaõpetaja lisaeriala.

  • Eesti kultuuri kandjate ja eesti keele huviliste kogukond on väga elujõuline nii Eestis kui ka välisriikides



ÕPPETÖÖ

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava on kahe erialaga õppekava, mis annab süsteemsed ja laialdased teadmised ning oskused töötamaks

  • eesti keele ja kirjanduse õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis või
  • eesti keele võõrkeelena õpetajana mitte-eesti koolis, keelekursustel vm.

Lisaks saab valitud eriala kõrval õppida soome keele, lõunaeesti keele ja kultuuri, usundiõpetuse, ladina keele või filosoofiaõpetajaks. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala valinud võivad omandada eesti keele võõrkeelena õpetaja lisaeriala.

Õpetajakoolituses õpetavad nii haridusteaduste kui ka eesti keele, eesti keele võõrkeelena ja kirjanduse valdkonna õppejõud.
 

ÕPPEVORM

Magistriõpe kestab kaks aastat ning hõlmab peamiselt erialaaineid, kutseõpinguid ja praktikat. Erialaainete läbimine annab üliõpilasele valitud erialal põhjalikud teadmised tänapäeva eesti keelest, eesti keelest võõrkeelena, kirjandusajaloost ja -teadusest, eesti ja maailma­kirjandusest, eesti ühiskonnast ja kultuurist.

Kutse- ja ainedidaktika õpingud annavad oskuse eesmärgistada, kavandada ja teha õppetööd ning analüüsida oma tegevust, arvestades seejuures muutuvate haridusvajadustega. Õppekavasse kuulub ka õpetajakoolituse magistrikooli ainete moodul, mis hõlbustab õpetajakutsega haakuvate valikainete leidmist.

Kõik magistrandid sooritavad pedagoogilise praktika, sest tegelikku klassi ees olemise kogemust on vaja kõigil tulevastel õpetajatel. Eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala magistrandid võivad gümnaasiumiosa praktika sooritada kas mitte-eesti gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis või väliskõrgkoolis (taotledes vastavat stipendiumi Erasmuse programmi kaudu).


 

KESKKOND

Üliõpilaselule lisab vürtsi võimalus end täiendada mõnes Soome, Ungari või muu riigi välisülikoolis. Erasmuse programmi kaudu on eesti keele võõrkeelena õpetajaks õppijatel samuti osa praktikast võimalik sooritada väliskõrgkoolis. Lisaks õppetööle osalevad tudengid keelekorpuste koostamisel ja keeleringi töös. Neil on võimalus kaasa lüüa ka konverentside ja olümpiaadide korraldamisel, saades väärt kogemusi ja erialaseid kontakte juba enne lõpetamist. Aktiivsed üliõpilased saavad meeskonnatöö kogemusi üliõpilaskogus ja -esinduses tegutsedes. Huvilised on oodatud filmiõhtutele ja väljasõitudele.

VILISTLASENA

Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele võõrkeelena õpetaja erialal magistrikraadi omandanud on saanud põhjaliku ettevalmistuse nii eriala- kui ka pedagoogilistes ainetes ja nad on tööturul väga nõutud.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja töö on huvitav ja vaheldusrikas. Koolis pole kunagi ükski päev sarnane teisega, pealegi pakub kahe eri õppeaine – eesti keele ja kirjanduse – õpetamine võimalust käsitleda keelt nii struktuuri, teksti kui ka poeetika aspektist.

Eesti keele võõrkeelena õpetaja töö teeb eriliseks asjaolu, et nii Eestis kui ka välismaal õpetades on tema õpilasteks mitte-eestlased. Tema auditoorium on nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt palju mitmekesisem ja pakub erinevaid väljakutseid. Eesti keele võõrkeelena õpetaja on seega justkui eesti keele ja kultuuri saadik laias maailmas ning õpetamise protsessis alati põnevas dialoogis endast vähem või rohkem erineva sihtrühmaga.

Eriala lõpetamisel saadakse haridusteaduste magistrikraad ning enamik lõpetanuid asubki tööle eesti keele ja kirjanduse või eesti keele võõrkeelena õpetajana üldhariduskoolis. Eesti keele võõrkeelena õpetaja kutse või eesti keele võõrkeelena õpetaja lisaeriala omandanul on võimalik kandideerida ka eesti keele ja kultuuri lektori ametikohale mõnes välisülikoolis – eesti keelt õpetatakse välismaal ligi kolmekümnes kõrgkoolis (vt välisülikoolide nimekirja).
 


Lisainfo

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kuula professor Martin Ehala tervitust magistriõppesse astujale.
Kuula professor Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega“.
Kuula professor Helle Metslangi loengut „Kuhu kuulub eesti keel?“.


Kontakt:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
programmijuht Maigi Vija
e-post: maigi.vija [ät] ut.ee

õppekorralduse spetsialist Mare Valge
tel: 737 5224
e-post: mare.valge [ät] ut.ee
Jakobi 2-431

õppekorralduse spetsialist Andrea Nad
tel: 737 5423
e-post: andrea.nad [ät] ut.ee
Jakobi 2-432

õppekorralduse spetsialist Ülle Niin
tel: 737 5227
e-post: ylle.niin [ät] ut.ee
Jakobi 2-432
keel.ut.ee
 

Tutvu vastuvõtutingimustega