eesti ja soome-ugri keeleteadus | Universitas Tartuensis

  • Õppe- ja uurimistöö tugev seos

  • Mitmekülgsed praktikavõimalused

  • Toetav keeleuurijate ja praktikute kogukond
     




ÕPPETÖÖ

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes spetsialiseerutakse ühele neist erialadest:


Mõnda neist magistriõppekava erialadest, nt arvutilingvistikat, ungari keelt ja kultuuri, saab Eestis õppida erialana ainult Tartu Ülikoolis. Omandatud eriharidus avab nii kodu- kui ka välismaal head väljavaated karjääriks erialaspetsialistina teaduses, haridus- ja kultuurivaldkonnas jm, nii avalikus kui ka erasektoris.

Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õppetöö innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima, loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Lisaks õppetööle osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamisel.

Loe õppeainete ja õppejõudude kohta lähemalt instituudi koduleheküljelt.



ÕPPEVORM

Magistriõppe keskmes on erialaõpingud, mille käigus saab süvendada varasemaid teadmisi-oskusi ja omandada uusi, tegeleda uurimistööga, arendada akadeemilise keelekasutuse ning teaduslike tekstide koostamise oskust. Erialaõpingute ja magistriuurimuse toetamiseks saab valida kursusi rohkete valikainete hulgast. Valikained võimaldavad süvendada erialateadmisi, luua endale lisapädevus oma erialal või omandada seostatud teadmisi mõnelt teiselt erialalt. Õppekavas on ka mitmekülgne valik praktikaid, mille käigus omandatakse kogemusi, arendatakse muuhulgas meeskonnatöö- ja ajaplaneerimisoskust, rakendatakse kogutud teadmisi.

Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendab magistrikool, kus saab teha teiste erialade tudengitega koostööd magistrikooli ainete hulgast valitud kursustel ja ka magistriseminaris. Magistrikooli ained võimaldavad omandada teoreetilis-metoodilisi teadmisi keeleteaduse ja tõlkeõpetuse valdkonnas, annavad võimaluse osaleda interdistsiplinaarsetes aruteludes ja võrrelda oma eriala teiste erialadega, arendavad muuhulgas meeskonna- ja koostööoskust.



KESKKOND

Magistrandid saavad tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond: instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi. On võimalik lüüa kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamisel ning saada kogemusi ja erialaseid kontakte. 

Aktiivsemad üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus või -esinduses ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Huvilised on oodatud filmiõhtutele, väljasõitudele, instituudis korraldatavatele raamatuesitlustele ja näitustele. Instituudi raamatukogus on rohkesti erialast kirjandust. Õpingute ajal on võimalik end täiendada mõnes Soome, Ungari vm välisülikoolis. Magistrandid osalevad nii talve-, kevad- kui ka suvekoolides (muuhulgas toimus 2016. a aprillis esimene keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli kevadkool). Ungari keele magistrandid osalevad ungari-eesti tõlkelaagris


VILISTLASENA

Pärast magistritöö kaitsmist saab jätkata õpinguid ja uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle. Vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja oskusi kui ka head suulist ja kirjalikku väljendusoskust, mida neil oma töös vaja läheb. Meie vilistlased töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate, -toimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giididena, ajakirjanike ja diplomaatidena ning muudes haridus- ja kultuurivaldkonna ametites, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus.

Tuntud vilistlastest võib lugeda instituudi koduleheküljelt. Mihkel Mutt, kes õppis eesti filoloogia žurnalistika õppesuunal, on ülikoolipõlvest kirjutanud oma mälestusteraamatu 4. osas „Kandilised sambad“.

Vaata ka videosid, milles vilistlased räägivad oma õpingutest ja edasistest võimalustest tööturul.

Sirli Zupping, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur               

Kristel Ress, TÜ keelenõunik

Martin Eessalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert

Kuula prof Helle Metslangi loengut „Kuhu kuulub eesti keel?“.
Kuula prof Karl Pajusalu loengut „Kas on mitu eesti keelt?“.
Kuula prof Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega“.
Kuula prof Renate Pajusalu loengut „(Eba)viisakas eesti keel“.


Lisalugemist:

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut 
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 
Wikipeedia artikkel „Eesti keel”
Wikipeedia artikkel „Foneetika”
Keeleajakiri Oma Keel
Keelenõuvakk
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
Fenno-Ugria Asutus
Vana kirjakeele uurimisrühm
TÜ arvutilingvistika uurimisrühm
TÜ Keeletehnoloogia töörühm
Soome rahvusvahelise mobiilsuse keskus
Kodumaa keelte keskus
Soome Kirjanduse Selts
Debrecen Summer School, Hungary
Hungarian Scholarship Board
Balassi Bálint Institute
Ungari president László Sólyom külas Tartu Ülikoolis


Kontakt

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2-433, Tartu
tel: 737 5221
http://www.fl.ut.ee/ee

Tutvu vastuvõtutingimustega