filosoofia | Universitas Tartuensis

  • Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava

  • Laiapõhjaline haridus, mis aitab mõtestada maailma tervikuna

  • Suur rõhk ülekantavatel oskustel, mis loovad paindlikud võimalused tööturul



ÕPPETÖÖ

Filosoofia õppimine ühendab süstemaatilise ja ajaloolise filosoofia tundmaõppimise tudengi jaoks põnevate filosoofiliste probleemide uurimisega. See tagab tervikliku vaate nii mineviku kui ka tänapäeva filosoofiasse ja võimaldab arendada kriitilise mõtlemise, analüüsi-, diskussiooni- jt tööturul kõrgelt hinnatud oskusi. Kõige sügavamalt tegeldakse filosoofia osakonnas järgmiste suundade õpetamise ja uurimisega:

  • vanakreeka ning saksa klassikaline ja uuem filosoofia ajalugu;
  • eetika, esteetika, ühiskonna- ja poliitikafilosoofia;
  • üldine teadusfilosoofia, keemia-, füüsika- ja bioloogiafilosoofia;
  • loogika, epistemoloogia, keele- ja vaimufilosoofia. 

Esimesel õppeaastal läbib üliõpilane peamiselt sissejuhatavaid filosoofia ja humanitaarteaduste alusaineid. Teisel õppeaastal tutvutakse põhjalikumalt nende filosoofiliste suundadega, mida esindavad osakonna neli õppetooli: filosoofia ajalugu, teoreetiline filosoofia, praktiline filosoofia ja teadusfilosoofia. Lisaks filosoofiamoodulile valib üliõpilane ka kõrvaleriala mõne muu valdkonna õppekavast – avardamaks nii oma teadmisi kui ka võimalusi edaspidiseks karjääriks. Kolmandal õppeaastal spetsialiseerutakse ühes erialases suunas, kirjutades vastaval teemal bakalaureusetöö. Kogu stuudiumi vältel läbitakse lisaks veel valik- ja vabaaineid. Õppekava sisaldab ka kohustuslikku praktikat, mille käigus saavad tudengid võimaluse oma erialaseid oskusi enda jaoks põnevas töökeskkonnas rakendada.


ÕPPEVORM

Filosoofia õppimine toimub reeglina väikestes seminarigruppides, mis võimaldab tihedat suhtlemist õppejõuga ning sisulist juhendamist. Levinuim hindamismeetod on essee, mis tähendab paindlikumat eksamisessiooni. Õppetöö toimub loengute, seminaride ja kollokviumide vormis. Meil õpetavad oma ala parimad asjatundjad Eestis. Enamik õppetööst toimub eesti, ent osalt ka inglise keeles. Filosoofia osakond on tõeliselt rahvusvaheline: viimastel aastatel on meil kõrvuti Eesti filosoofidega õpetanud ka Saksamaalt, Suurbritanniast, Austriast, Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt ja Soomest pärit filosoofid. Ilmselt just seepärast on meie lõpetajad saanud siit kaasa väga hea inglise keele oskuse, mis võimaldab neil edukalt jätkata õpinguid ka välismaal.

 

KESKKOND

Filosoofia osakond asub Tartu kesklinnas ülikooli peahoone kõrval, Philosophicumis. Hiljuti renoveeritud hoonesse on koondunud kõik õppetoolid, loengu- ja seminariruumid ning raamatukogu. Meie üliõpilased kiidavad filosoofia osakonna õppejõudude inspireerivat ja toetavat suhtumist ning osakonna avatud ja sõbralikku õhkkonda. Filosoofia osakond on tihedalt seotud ka Tartu Ülikooli eetikakeskusega, mis on Eestis juhtiv eetika valdkonna teadus- ja õppetöö ning avalikkusele suunatud arutelude korraldaja .

Õppimise kõrval avaneb kõigile õppijaile häid ja põnevaid võimalusi filosoofiliseks uurimistööks, mille tulemuste esitamise üks kõrge tribüün on Eesti filosoofia aastakonverents, mille algatas 2005. aastal Tartu Ülikooli filosoofia osakond. Parimad ettekanded võivad leida tee osakonna rahvusvahelisse väljaandesse „Studia Philosophica Estonica“, mis ilmub mitmekeelsena.

Mõtlemishimulisematele üliõpilastele pakume võimalusi osaleda väikeses ringis toimuvates õdusates aruteludes. Nii käib juba aastaid koos analüütilise filosoofia seminar, toimuvad eetikakollokviumid ning kohtub fenomenoloogia seminar. Tudengite eestvedamisel käib koos ka filosoofiline filmiklubi ning hiljuti alustati oma raadiosaadetega.

 

VILISTLASENA

Filosoofia õppimine arendab kriitilist mõtlemist, argumenteerimist, tekstide tõlgendamist ning õpetab oma mõtteid selgelt väljendama nii kõnes kui ka kirjas. Meie lõpetajad on edukad nii tööturul kui ka edasiõppijatena. Kui silmas pidada üksnes neid, kes on Tartus filosoofiat õppinud pärast Eesti taasiseseisvumist, leiab siit rohkesti kõnekaid nimesid. Nende seas on lisaks akadeemikutele ettevõtjaid, tõlkijaid, õpetajaid, disainereid, poliitikuid, ajakirjanikke ja paljudel teistel põnevatel aladel tegutsejaid.

Vilistlasuuringud näitavad, et filosoofidel pole töö leidmisega probleeme ning nende palgad on humanitaarvallas ühed konkurentsivõimelisemad. Enamikul soovijaist on võimalik jätkata õpinguid filosoofia alal rahvusvahelises magistriõppes, mille käigus saavutatakse põhjalikum erialane pädevus mõnes filosoofia suunas. Muidugi on pärast bakalaureuseõpet filosoofia osakonnas võimalik jätkata magistriõpinguid ka teistel erialadel – nagu ka vastupidi.

 

Lisalugemist:

TÜ filosoofia ja semiootika instituut
Eetikaveeb
TÜ Eetikakeskus
Studia Philosophica Estonica 

Kontakt:

Filosoofia ja semiootika instituut
Jakobi 2, III korrus, 51003, Tartu
tel: 737 5314
www.fl.ut.ee/flfi

Tutvu vastuvõtutingimustega