füüsika, keemia ja materjaliteadus | Universitas Tartuensis

  • Uurime, kuidas muunduvad aine ja energia loodusnähtustes ning kuidas luua uusi materjale ja tehnoloogiaid.

  • Kes oskab õigesti liigutada aatomeid ja molekule, oskab õigesti liigutada ka kõike muud. 

  • Usaldusväärsed teadmised looduse toimemehhanismide kohta avavad suurepäraseid karjäärivõimalusi.


 

ÕPPETÖÖ

Õppekava sisaldab kolme erialavalikut: füüsika, keemia või materjaliteadus. Esimesel semestril omandatud alusteadmised võimaldavad teise semestri alguses teha teadliku valiku nimetatud kolme eriala vahel, selleks et üks neist erialadest süvitsi omandada. Teisel õppeaastal luuakse spetsialisti põhiteadmiste ja oskuste struktuur valitud erialal. Kolmandal aastal õpitakse tundma ja kujundama ainete neid omadusi või siis looma neid seadmeid, millel põhineb tänapäevane kõrgtehnoloogia. Superkondensaatorid ja kütuseelemendid, sensorid ja aktuaatorid, fotoonika ja robootika, ioonpolümeerid ja komposiidid, biomarkerid ja diagnostilised sondid, superhapped ja -alused, nanotorud ja grafeen, aatomkihtsadestus ja kosmosetehnoloogiad – kõik need on vaid väike osa õpitavast. Omandatavad teadmised ja oskused võimaldavad edukalt tegeleda innovatsiooniga energeetikas, robootikas, andmesides või ravimiarenduses.
 


ÕPPEVORM

Nüüdisaegses ülikooliõppes omandatakse fakte peamiselt iseseisva töö käigus, interaktiivsete veebipõhiste õppesüsteemide abiga. Loengutel süstematiseeritakse teadmisi ja mõtestatakse neid lahti, sealjuures sageli rühmatööna. Seminaridel lahendatakse näidisprobleeme ja lihvitakse oma esinemisoskust iseseisva töö tulemuste esitlemisel. Praktikumides omandatakse laboratoorsed töövõtted ning moodsa mõõteaparatuuri ja andmetöötlustarkvara kasutamise oskused. Tutvutakse ka loodusnähtuste ja tehnoloogiliste protsesside arvutipõhise modelleerimisega. Juba teisel õppeaastal saab tudeng kas individuaalselt või rühmatöös tegeleda reaalse teadus- või arendusprojektiga, kasutades sealjuures inglise keelt, mis on tänapäeval universaalne loodusteaduslik suhtluskeel. Lääne parimates ülikoolides ei ole tavaliselt võimalik pääseda otsekohe laboris tegutsema. 


 

KESKKOND

Õppimine Tartu Ülikoolis kujundab adekvaatse maailmatunnetusega, sihikindlaid ja motiveeritud isiksusi – mitte ainult õppetöö, vaid ka intensiivse akadeemilise suhtlemise käigus. Füüsika, keemia ja materjaliteaduse tudengite omavahelist suhtlemist soodustab Physicumi ja Chemicumi paiknemine kõrvuti tänapäevases Maarjavälja tehnoloogialinnakus. Meie tudengid osalevad juba esimesest õppeaastast alates teadusbussi väljasõitudel, mobiilsete õpikodade projektis, teadusteatri etendustel ja tudengisatelliidi ESTCube projektis. Nad on ka väga oodatud kaasa lööma AHHAA keskuse töös, liituma Fotoonikaklubiga või võistlema Robotexil. Tudengielu korraldavad Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts  ja Tartu Ülikooli Keemiaüliõpilaste Selts.  Kõik ülaltoodu annab reaalse meeskonnatöö ja ühtlasi selle juhtimise kogemuse ning leiab aset rõõmsas tudengilinnas Tartus, mis kutsub täiel rinnal nautima kirevat üliõpilaselu.
 



VILISTLASENA

Ammu on minevikuks saanud need ajad, mil Tartu Ülikooli füüsikuna või keemikuna lõpetanu asus tööle eelkõige teadlase või õpetajana. Tänapäeval leiab suurem osa vilistlastest tööd vastavusmõõtmistega tegelevates ettevõtetes, kõrgtehnoloogilises tööstus- või vahendusäris, riigiasutustes ja mitmesuguste seireametite laborites. Juba  bakalaureusekraadi omandamise järel on võimalik leida tööd ülalnimetatud ettevõtete tehnilise personali liikmena. Magistri- või doktoriõppe lõpetamine annab aga üldjuhul iseseisva juhtspetsialisti ametikoha. Bakalaureuseõppe lõpetajad on oodatud magistriõppesse nii Tartu Ülikoolis kui ka tugevates välisülikoolides. Olgu siinkohal nimetatud Taani, Aalto, Uppsala, Edinburghi ja Groningeni ülikoolid, Lausanne‘i ja Zürichi tehnikaülikoolid (EPFL ja ETH) ning Rootsi Kuninglik Tehnoloogiainstituut (KTH). Ligikaudu pooled bakalaureused jõuavad ka doktorikraadini. Mõned vilistlased töötavad järeldoktoritena maailma absoluutses tipus (Cambridge University, Massachusetts Institute of Technology, Caltech). Füüsikute-keemikute hulgas on palju tippärimehi, ministreid ja Riigikogu liikmeid.
 

Rainer Küngas, juhtiv arendusinsener Taani ettevõttes Haldor Topsoe, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, vilistlane (2008)

„Keemia on palju enamat kui värvilised lahused ja võimsad plahvatused. Keemia on omamoodi keel, mille õppimine annab Sulle täiesti uue viisi maailma mõistmiseks. Võin julgelt öelda, et keemiku maailmavaate omandamine muudab Su elu. Seal, kus keemiakauge inimene näeb mustkunsti, näeb keemik keemilisi reaktsioone. Seal, kus tavainimene näeb imeravimit, näeb keemik ainet, mille kasulikkust või kahjulikkust ta suudab ise hinnata. On täiesti kindel, et uusi ravimeid, paremaid akusid, kiiremaid arvuteid, looduses kergemini lagunevaid plastmasse, ohutumat kosmeetikat ja puhtamat energeetikat ei saa välja töötada ilma keemikute abita – sellepärast on keemiat valdavad inimesed ka tulevikus tööturul kõrgelt hinnatud."

 

 

Kontakt

Programmijuht Kalev Tarkpea
e-post:kalev.tarkpea [ät] ut.ee
loodus- ja täppisteaduste valdkond
www.reaalteadused.ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega