füüsika | Universitas Tartuensis

  • Paindlik ja rahvusvaheliselt kõrgel tasemel olev õppekava, kus õpetavad oma ala eksperdid

  • Tänases muutlikus kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas on füüsikud nõutud ja kõrgepalgalised spetsialistid kõikjal arenenud maailmas

  • Võimalus spetsialiseeruda astrofüüsika, teoreetilise füüsika, tahkisefüüsika, eksperimentaal- ja rakendusfüüsika ning keskkonnafüüsika suundadele
     

 

ÕPPETÖÖ

Füüsika magistriõppekava on paindlik. Lisaks kohustuslikele erialaainetele on üliõpilasel võimalik valida oma kitsamale erialale sobivaid ja vajalikke aineid. Füüsika magistriõppe peamisteks spetsialiseerumise suundadeks on  astrofüüsika, teoreetiline füüsika, tahkisefüüsika, eksperimentaal- ja rakendusfüüsika ning keskkonnafüüsika. Üliõpilane võib koostada õppeainete valikute abil just enda jaoks sobiva magistriõppe programmi.

Õppejõud on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlased, kes teevad tihedat koostööd välismaa kolleegidega. Füüsika magistriõppesse saavad õppima asuda ka teiste erialade ja teiste kõrgkoolide üliõpilased, kui neil on läbitud reaalainete alusained.

Magistrant Jasper Ristkok tegemas teadustööd tuumasünteesireaktorite ohutuse arendamiseks

ÕPPEVORM

Füüsika magistriõppekava koosneb üldisest osast, mis annab laiapõhjalised teadmised ning erialaosast. Kohustuslik üldmoodul annab teoreetilise ettevalmistuse magistriõppekava edukaks läbimiseks. Kui magistrant pole läbinud nõutud koguses füüsika eeldusaineid, on võimalik enne üldmooduli ainete sooritamist läbida esmalt tasememoodul. Õppekava teine osa koosneb moodulitesse jagatud erialaainetest, mis pakuvad erialaspetsiifilist ettevalmistust ja mida on võimalik läbida ka välisülikoolis. Teise semestri alguseks peab tudeng valima juhendaja, kes suunab ja abistab teda huvipakkuval teadussuunal.

Erialaainetega tihedalt seotud magistriseminari raames saab üliõpilane ettevalmistuse teadustöö põhjal ettekande koostamiseks ning laiema ülevaate töögrupi teiste liikmete teadustööst. Valikainete mooduli raames võib valikaineid valida vastavalt valitud suuna spetsiaalsetele vajadustele kõikide loodus- ja täppisteaduste valdkonna ainete seast. Lisaks tuleb magistrandil sooritada menetluspraktika mõnes teises teadusasutuses (nt. CERN, MAX-LAB) või ettevõttes. Praktikaaruannet tuleb hiljem kaitsta komisjoni ees.

KESKKOND

Õppetöö toimub Maarjamõisa linnakus, kus kõrvuti Physicumiga asuvad veel Chemicum, Biomeedikum ja tehnoloogiainstituudi hoone. Füüsika instituudi hoone on Tartu Ülikooli üks moodsamaid õppehooneid, kus on rikkalikult varustatud auditooriumid, teadus- ja õppelaborid, ning üliõpilaste vabaaja ruumid.

Füüsika eriala tudengid ja õppejõud on leidnud eriala populariseerimiseks ja oma teaduslike huvide rahuldamiseks mitmeid põnevaid väljundeid. Täppisteaduste suvekoolid pakuvad füüsikutele võimalusi enesetäiendamiseks nii Eestis kui ka välismaal. Meie üliõpilased on kaasatud Teadusbussi tegemistesse ja AHHAA keskuse töösse, mis annab suurepärase võimaluse kohata uusi tuttavaid ning avastada ja demonstreerida põnevaid nähtusi nii oma kui ka naaberaladelt. Kõik see annab reaalse meeskonnatöö ning ka selle juhtimise kogemuse.

Füüsika instituudi õppejõud, teadurid ja tudengid osalevad aktiivselt õpilaste ettevalmistamises nii vabariiklikeks kui ka rahvusvahelisteks olümpiaadideks. Eesti Tudengisatelliidi programmi eesmärgiks on Maa orbiidil Eesti satelliite projekteerida, koostada, testida ja edukalt tööle rakendada. Fotoonikaklubi on lävepakk kõrgtehnoloogilisse tööstusesse, sealt on võimalus saada kogemusi optika ja fotoonika insenerina, harjutada meeskonnatööd ja viia ellu oma lennukad ideed.

Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS) ühendab ja esindab Eesti Vabariigis füüsikat ja sellega seonduvaid erialasid õppivaid tudengeid. Seltsi eesmärkideks on füüsikaõppe parandamine, harivate ürituste korraldamine, füüsika ja loodusteadusliku õppe populariseerimine ning tudengite, õppejõud- ja teadlaskonnavahelise sidususe suurendamine.

VILISTLASENA

Suur osa füüsika eriala lõpetajaid töötab teadlastena füüsika, matemaatika, keemia, bioloogia, tehnika jm alal. Eestis pole küll palju suuri tööstus- ja tehnoloogiafirmasid, küll aga on arvukalt keskmisi ja väikeseid ettevõtteid, mis tegelevad tehnoloogiaarenduse, tootmise ja mitmesuguste mõõtmistega. Mõned näited: Estflow, ScienceMosaic, Laser Diagnostics Instruments Ltd, Metrosert, Keskkonnaamet, Evikon, Estla, Vertex Estonia, Enics. Arvestatav hulk lõpetajaid on leidnud rakenduse aladel,  kus füüsika koolitusega inimesed on kõrges hinnas, näiteks projekteerimise, infotehnoloogia või panganduse, ja pedagoogilise töö üldharidus-, kutse- või kõrgkoolis.

Üldiselt on füüsikute järele olnud tööturul püsiv nõudlus ja hetkel näitab see kasvutrendi, eelkõige tehnoloogiafirmade poolt. Loomulikult on füüsikuharidus universaalne selles mõttes, et füüsikud on rahvusvaheliselt nõutud ja kõrgepalgalised spetsialistid.

Pärast magistritaseme lõpetamist on võimalik jätkata õpinguid 4-aastases doktoriõppes, mis annab süvendatud erialase hariduse ning iseseisva teadus- ja arendustöö kogemuse. Paljud füüsikamagistrandid ja -doktorandid teevad oma teadustööd väljaspool kodumaad, näiteks erinevates Euroopa riikides, Jaapanis, USA-s, Tartu Ülikoolist saadud tugev baasharidus loob selleks head eeldused.

Physicumis asub teadmiste kullapada, kui mitte kaks

Foto: Alar Gerst

 

Lisalugemist:

TÜ Füüsika Instituut

FYYSIKA.EE

Vilistlaste statistika

 

Kontakt:

Programmijuht Laurits Puust

e-post:laurits.puust [ät] ut.ee

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Vanemuise 46-208, Tartu
tel: 737 6521
e-mail: lote [ät] ut.ee

http://www.lote.ut.ee
 

Tutvu vastuvõtutingimustega