geenitehnoloogia | Universitas Tartuensis

  • Tartu Ülikool on molekulaarbioloogias ja geneetikas ühe protsendi maailma mõjukaimate teadusasutuste seas

  • Õppekava valmistab ette maailmas kiiresti areneva biotehnoloogia valdkonna spetsialiste

  • Võimalus panustada tulevikuvaldkondadesse nagu genoomika, meditsiiniline diagnostika ja bioinformaatika

 


ÕPPETÖÖ

Geenitehnoloogia õppekava läbimisel saab tudeng hea ülevaate mitte ainult geneetikast ja geneetikas kasutatavatest meetoditest, vaid ka üldistest füüsikalis-keemilistest protsessidest eluslooduses ning elusrakkude ehitusest ja funktsioneerimisest. Bakalaureuseõppe esimesel kursusel luuakse tugev põhi reaalainetes elu molekulaarsete aluste mõistmiseks ning antakse teoreetilised ja praktilised alusteadmised bioteadustes (DNA kui pärilikkuse kandja struktuur, geenide avaldumise regulatsioon raku ja organismi tasandil jm). Järgnevatel kursustel süvendatakse teadmisi biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, bioinformaatika, viroloogia ja paljudes teistes valdkondades, mis kõik on pärmide ja bakterite, viiruste, taimede ja loomade geenidega töötamise aluseks. Suurt rõhku pannakse inimese genoomi uurimisele ja biomeditsiinile.

Geenitehnoloogia aineid õpetavad õppejõud, kes kõik tegelevad rahvusvahelisel tasemel teadustööga. Tuntumad õppejõud on rakubioloog Toivo Maimets, biotehnoloogid Ants Kurg, Andres Metspalu ja Maris Laan, biokeemik Juhan Sedman, evolutsioonibioloog Richard Villems, viroloog Andres Merits, molekulaarbioloog Jaanus Remme, bioinformaatik Maido Remm, geneetik Maia Kivisaar, arengubioloog Margus Pooga, taimebioloogid Arvi Freiberg ja Agu Laisk jt. Thomson Reuters Web of Science'i järjestuse põhjal on Tartu Ülikool molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma 1% mõjukaimate teadusasutuste seas. Õppetöö kvaliteeti, laiapõhjalisust ja seost majanduse ning meditsiiniga tagab koostöö Eesti Biokeskusega, geenivaramuga ning TÜ teiste üksustega.


ÕPPEVORM

Geenitehnoloogia õppekava sisaldab teooriat, praktikat ja töökogemust uurimisgrupis, teaduslaboris ja ettevõtetes. Teoreetilised teadmised omandatakse loengutes, seminarides ja iseseisva tööna. Õppeainete oluline osa on praktikumid, kus saadakse selgeks praktilised oskused erinevatel erialastel suundadel. Praktikumides (nt rakubioloogia, geneetika, mikrobioloogia ja viroloogia, molekulaarne biotehnoloogia, taimefüsioloogia, biokeemia) saavad üliõpilased laboratoorse töö kogemuse ja ettekujutuse peamistest geenitehnoloogilistest uurimismeetoditest.

Teadustöö esmased kogemused omandatakse tipptasemel aparatuuriga laborites, mille üliõpilased valivad oma huvide järgi. Seal valmib ka töörühma ja juhendaja suunamisel bakalaureusetöö. Teadustööde temaatika on instituudis väga lai, alates liikide eristamisest molekulaarsel tasandil kuni inimese embrüonaalsete tüvirakkude uurimiseni või mikroobide rakendamisest reostuse kõrvaldamisel kuni valguse kasutamiseni taimedes.

Praktilised oskused ja teadustöö kogemused on äärmiselt vajalikud hilisemaks edukaks konkureerimiseks tööturul. Geenitehnoloogia õppekava läbinud tudeng suudab rakendada teoreetilisi teadmisi ka teaduslabori töös ja on võimeline iseseisvalt tegema teaduslikke eksperimente.

KESKKOND

Tartu on väga tudengisõbralik elukeskkond. Siin tegutseb palju tudengikorporatsioone ja -seltse, millega on võimalik liituda, et osaleda üliõpilaselus selle parimas tähenduses. Geenitehnoloogia üliõpilastel on võimalik astuda erialaorganisatsioonidesse, nagu Bioteaduste Üliõpilaste Selts (BÜS). BÜS osaleb aktiivselt õppekavade arendamisel ja on kaasatud paljude tähtsate otsuste langetamise protsessi nii instituudi kui ka valdkonna nõukogu tasandil. Peale selle korraldab BÜS palju huvitavaid seminare ja seltskondlikke üritusi, populariseerib teadust ja aitab tudengeid õpirändega. Lisaks on Tartus kõikvõimalikke muid vaba aja veetmise võimalusi nii ülikoolis kui ka väljaspool seda.
 

VILISTLASENA

Enamik tänapäeva diagnostika ja organismide identifitseerimise meetoditest on vähemal või rohkemal määral seotud geneetiliste meetoditega, sealhulgas geenijärjestuste määramisega. Sellest tulenevalt on geenitehnoloogia lõpetajatel potentsiaalseid töökohti paljudes valdkondades: toiduainetööstus, biotehnoloogiaettevõtted,  meditsiin, põllumajandus, tööstus ja ka näiteks kriminalistika. Geenitehnoloogia bakalaureusekraadi omanikud võivad asuda tööle ametites, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja lihtsamaid laboris töötamise oskusi. Erialaspetsiifilise kvalifikatsiooni saab magistriõppes.

Tartu Ülikoolis kasvanud molekulaarbioloogia vilistlastest on üks Eesti president Kersti Kaljulaid, kes valiti 2009. ka aastal aasta eurooplaseks. Loe Kersti Kaljulaidi meenutusi ülikoolipäevist ajakirja UT 2010 aasta väljaandest. Tuntud vilistlased on ka Helsingi ülikooli biotehnoloogiainstituudi direktor professor Mart Saarma, taasiseseisvunud Eesti esimeseks Tartu Ülikooli rektoriks valitud  zooloogia professor Jüri Kärner, bioloogist professor ja diplomaat Toomas Tiivel jpt. 

 

Lisalugemist:

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Biotehnoloogia õppetool
Evolutsioonilise bioloogia õppetool
Biofüüsika ja taimefüsioloogia õppetool
Bioinformaatika õppetool
Eesti Biokeskus
Eesti Geenivaramu
Eesti Geenikeskus
Eesti Biotehnoloogia Liit
 

Kontakt:

Programmijuht Margus Leppik
e-post: margus.leppik [ät] ut.ee
loodus- ja täppisteaduste valdkond
www.reaalteadused.ut.ee

 

Tutvu vastuvõtutingimustega