geograafia | Universitas Tartuensis
  • Ainuke Eesti magistriõppekava, mis võimaldab omandada laiapõhjalise loodust, inimühiskonda ja informaatikat ühendava hariduse.
  • Eesti hinnatuim ruumilise planeerimise ja geoinformaatika eriala.
  • Karjäär pakub rohkesti vaheldust, loomingulist pinget ja Eesti arengute kujundamist.

 


ÕPPETÖÖ

Geograafia õppekava pakub lähiregioonis parimat geoinformaatika ja kartograafia suunda, mille väljundiks on ruumianalüüsimeetodeid valdav geoinformaatika või kartograafiaspetsialist. Sellised spetsialistid on nõutud nt riigi- ja omavalitsuste ametites ning ruumiandmetega tegelevates IT-firmades. Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suund võimaldab omandada planeerija kutsestandardi või saada ühiskonnakorraldust tundvaks spetsialistiks. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia suunal omandatakse keskkonnakorraldust, loodusvarasid ja looduse aineringeid tundva spetsialisti kvalifikatsioon, mis lubab töötada keskkonnakorralduses, looduskaitses või keskkonnahindamisi teostavates firmades.

Tartu Ülikooli õpingute tugevaks küljeks on lisaks geograafiale väga tugev komplekt nii loodus-, sotsiaal- kui ka tehnikaerialasid, mille valikainete baasil saab kujundada endale huvitavad õpingud. Oma spetsialiseerumise süvendamiseks saavad loodusgeograafid valida geoloogia, bioloogia, keskkonnatehnoloogia aineid, vajadusel ka füüsikast ja keemiast, inimgeograafid sotsiaal- või humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast. Geoinformaatikute ja kartograafide valikutes on mitmeid andmeteaduse kursuseid.

ÕPPEVORM

Geograafide põhiliseks töövahendiks on geoinfosüsteemid, mis on arvutipõhine infotehnoloogiline lahendus ruumiandmete haldamiseks, analüüsimiseks, visualiseerimiseks ning kaartide valmistatamiseks. Geograafia osakonnas on käivitatud näiteks maailmaski tähelepanu pälviv mobiilpositsioneerimise suund ühiskonna uurimiseks ja juhtimiseks. Samuti on geograafia osakonnas maastiku aineringelabor, kus uuritakse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju aineringetele erinevates maastikes. Seetõttu on suur osa õppest ja uurimisest praktilistel alustel ning suurem osa kursuseid toimuvad kas arvutiklassis või välitöödel ning laborites.

Uuenenud õppekava järgi valitakse esimesel semestril kolme spetsialiseerumise suuna vahel (geoinformaatika ja kartograafia; inimgeograafia ja regionaalplaneerimine;  loodusgeograafia ja maastikuökoloogia) ja läbitakse süvendatud kursused üldainetes. Teine ja kolmas semester on sisustatud spetsialiseerumisega, mille tagavad erialakursused. Kolmanda semestri saab üliõpilane läbida soovi korral ka Erasmusega välisülikoolides, mis on geograafia tudengite hulgas väga populaarne ja suurepäraseid kogemusi pakkuv võimalus. Viimane semester kulub magistritöö kirjutamisele ja oma akadeemilise profiili lihvimisele. Õppekava oluliseks osaks on ka praktika riigi- või eraettevõttes.  

KESKKOND

Geograafid, aga ka teiste looduserialade üliõpilased jagavad üldiselt elujaatavat ja looduskeskkonda väärtustavat maailmavaadet. See on kokkuhoidev seltskond, kes lävib üksteisega palju rohkem, kui ühine õppetöö nõuab. Võimalus on osa saada traditsioonilistest matkadest, sportlikest ettevõtmistest, Geo-geo vägikaikaveost geoloogidega, ühikaelust ja akadeemilistest üritustest. Noorgeograafide klubi EGEA, kuhu on oodatud kõik geograafia huviga üliõpilased, korraldab erialaseid filmiõhtuid, kokkusaamisi õppejõudude ja tööandjatega, väljasõite loodusesse jpm. Lisaks on Tartus hulgaliselt tudengiseltse, klubisid, pika ajalooga korporatsioone ja organisatsioone, kus leida uusi huvitavaid tuttavaid ja tudengielu täiel rinnal nautida. Geograafia osakond paikneb Tartu kesklinna ajaloolises hoones ühe katuse all loodusmuuseumiga võimaldades olla kõikidele ürituste keskmes.

Geograafiaõpingud Tartus on võimalus värvikalt ja täisväärtuslikult saada osa üliõpilaselust Eesti ainukeses tõelises ülikoolilinnas, kus ülikoolielu on kõigile näha ja tunda.

VILISTLASENA

Geograafi haridus on hinnatud töökohtadel, kus tuleb kokku panna eri valdkondade spetsialistidest meeskonnad. Laiahaardelise spetsialistina oskab geograaf arvestada looduse ja ühiskonna toimimise seoseid ning sobib seetõttu vedama projekte, kus protsessidele tuleb läheneda tasakaalustatult – nt planeeringud, arengustsenaariumid, analüüsid, milles tuleb integreerida väga erinevaid andmeid. Geograafi olulisimaks oskuseks on nähtuste toimimise mõistmine ruumis ning asukohaga seotud andmete – ruumiandmete – analüüsi- ja tõlgendamise oskus.

Kõige enam on geograafiaharidusega ülikoolilõpetajaid asunud tööle geoinformaatikute, andmeanalüütikute ja kartograafidena, kes oskavad ruumiandmeid koguda, töödelda, analüüsida ning neid visualiseerida ja kaarte koostada. Väga levinud on ka planeerija-arendusnõuniku amet, mis tegeleb erinevate andmete ning huvipoolte arvamuste põhjal parimate tulevikulahenduste loomisega era- ja avalikus sektoris. Mõlemad töökohad on hinnatud riigiametites ja omavalitsustes ning mitmesugustes konsultatsiooni-, kaardi- ja keskkonnafirmades. Maailma mõistmist toetav haridus annab head eeldused läbi lüüa ka nt teaduses, hariduses, poliitikas, kaitsejõududes ja ettevõtluses.

---

Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning sooritatud peab olema vähemalt 36 EAP ulatuses geograafiaalaseid aineid eelmises õppeastmes.

Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist:

  • Tartu Ülikool: kõik loodus- ja täppisteaduste erialad
  • Eesti Mereakadeemia:  veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine
  • Tallinna Ülikool: keskkonnakorraldus, integreeritud loodusteadused
  • Eesti Maaülikool: keskkonnakaitse, keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus, loodusturism

 

Lisalugemist

TÜ geograafia osakond
Geograafia ajaloost Eestis
Tartu Ülikooli Noorgeograafide Klubi 
Loodusteadusliku hariduse keskus 
Kooligeograafia
Maa-ameti geoportaal


Kontakt

Programmijuht Raivo Aunap
e-post: raivo.aunap [ät] ut.ee

TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut
geograafia osakond
Vanemuise 46, Tartu
tel: 737 5816

Tutvu vastuvõtutingimustega