infotehnoloogiaõigus | Universitas Tartuensis

 
  • Maailmas ainulaadne terviklik juristide tehnilisi oskusi arendav programm

  • Printsiibi- ja praktikapõhine õpe annab oskused õigustööks IT valdkonnas üle kogu maailma

  • Õppejõud on õigusteaduse ja IT valdkonna tippspetsialistid nii Eestist kui välismaalt
     


ÕPPETÖÖ

IT-õiguse magistriprogrammis õppides omandab üliõpilane tervikpildi IT-õiguse valdkonnast ning selle kõige uuematest arengusuundadest. Ühtlasi omandatakse teadmised IKT ja programmeerimise alustest, informatsiooni infrastruktuurist ja arhitektuurist, infoturbest ning avalikest e-teenustest. Lisaks õpitakse käsitlema kõige keerukamaid õiguslikke küsimusi, mis seonduvad privaatsuse, andmekaitse, e-kaubanduse, IT lepingute, intellektuaalomandi kaitse, kohtumenetluse ja kriminalistikaga IT valdkonnas. Õppekava läbinu oskab nõustada intellektuaalomandil põhinevate (start-up) ettevõtete juhte kõigis ettevõtte elutsükli õiguslikes aspektides ning suunata valitsusi küberkaitse ja -julgeoleku teemadel.

Õppekava koosneb IT-õiguse eriala ainetest 36 EAP mahus, vabaainetest 6 EAP mahus, praktikast 3 EAP mahus ning magistrieksamist 15 EAP mahus. Õppekava lõpetamisel antakse õigusteaduse magistrikraad infotehnoloogiaõiguses.

Lisaks 1-aastase magistriõppele pakume IT-õiguse õpet ka täiendusõppe vormis. 

ÕPPEVORM

IT-õiguse programmi õppetöö toimub neljapäeval, reedel ja laupäeval. Need on päevad, kus üliõpilane võtab osa auditoorsest õppetööst ehk loengutest, seminaridest ja praktikumidest. See võimaldab õpingutel osaleda ka töötavatel inimestel. Ülejäänud aja teeb üliõpilane iseseisvat tööd. Kogu IT-õiguse õpe, sh magistrieksam, toimub inglise keeles.

IT-õiguse õppekava seostab IT-õiguse tehnilised, õiguslikud ja poliitilised aspektid. Omandatud teadmised ja oskused kinnistuvad praktika ning magistrieksami kaudu. IT-õiguse õppimine on praktiline, see tähendab, et õppejõud panevad suurt rõhku juhtumiuuringutele, eluliste situatsioonide simuleerimisele, arengutendentside hindamisele ning probleemikesksele lähenemisele. Praktika käigus annavad üliõpilased idufirmadele õigusabi Tech Startup Legal Clinicus. Magistrieksami esimese osa ehk IT Law Lab raames lahendavad üliõpilased praktilisi probleemülesandeid, mis on kokku pandud IT-õiguse programmi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni koostöös.

IT-õiguse programmi õppetöö toimub õigusteaduskonna nutiklassis, mis on Sony Vision Exchange tipptehnoloogiaga varustatud aktiivõppeklass.

KESKKOND

Lisaks magistrantidele õpivad samu IT-õiguse aineid täiendusõppe programmi raames ka praktikud. See koondab igasse ainesse kokku erineva taustaga õppurid, mis omakorda rikastab õpikogemust. Kuivõrd IT-õiguse magistriprogrammi ning täiendusõppesse võetakse vastu ka välistudengeid, saab iga üliõpilane osaks rahvusvahelisest tudengigrupist, kus on võimalik luua kontakte üle maailma. Aktiivne ning uuenduslik õppejõudude meeskond, osavõtt erialaseminaridest ja -konverentsidest, kohtumine erialaspetsialistide ja -praktikutega ning valdkonna organisatsioonide ja ettevõtete külastamine rikastab õpinguid veelgi. Juba üliõpilasena on võimalik luua häid kontakte tulevaste tööandjate ja koostööpartnerite seas nii õiguse kui IT valdkonnas!

Lisaks on üliõpilastel võimalik astuda paljude kohalike, näiteks Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit, ja rahvusvaheliste tudengiorganisatsioonide, näiteks ELSA, ESN, AIESEC, liikmeks ning osaleda harivatel ja meelelahutuslikel üritustel.
 

VILISTLASENA

Eesti Vabariigi endine president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et tulevikus pole enam lihtsalt juriste, arste, turvatöötajaid, geneetikuid; isegi mitte rahvaluulekogujaid ega paljusid oskustöölisi, vaid kõigi nende erialade esindajad on ühtlasi ka infotehnoloogia spetsialistid. Just selliste IT-õiguse ekspertide järele on suur nõudlus nii advokaadibüroodes, IT-ettevõtetes, riigiasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka konsultatsioonifirmades.

IT-õiguse vilistlane:

  • tunneb IT ja IT-õiguse terminoloogiat;
  • suudab hinnata ja selgitada õiguslikke mõjusid infosüsteemides;
  • oskab põhjendada loogikaid, millele on rajatud e-riik, e-teenused ning küberjulgeolek;
  • omab süsteemset ja ajakohast ülevaadet IT-õiguse valdkondadest ja nende sõlmküsimustest (sh IT-ettevõtte elutsükkel, IT-lepingud, elektrooniline side, intellektuaalne omand, privaatsusõigus, andmekaitse, e-kaubandus, küberkaitse, küberkuritegevus, digitaalsed tõendid, kohtupraktika jne) ning
  • oskab pakkuda oma lahendusi IT-õiguse sõlmküsimustele.

Õppekavast saadud teadmised ja oskused võimaldavad lõpetanul teha IT valdkonnas kvaliteetset õigusloome-, analüüsi- ja eksperditööd ning toetada e-riigi infotehnoloogiliste lahenduste arengut ja eksporti. IT-õiguse õppekava ja rahvusvaheline keskkond loovad kõik eeldused töötamiseks IT valdkonna juristina rahvusvahelisel areenil ning uuendusmeelse põlvkonna teedrajava praktikuna IT-õiguse arendamisel.

 

 


Lisalugemist:

IT-õiguse programmi inglisekeelne koduleht
Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Kontakt:
Anette Aav,
IT-õiguse programmijuht,
MA, Tartu Ülikool
Anette.Aav [ät] ut.ee

 

Tutvu vastuvõtutingimustega