keskkonnatehnoloogia | Universitas Tartuensis
  • Stateegiline tähtsus – eriala on vajalik alates puhta joogivee tagamisest kuni riikliku energiajulgeolekuni

  • Praktiline õpe – omandatud teadmistel ja oskustel on otsene väljund erinevatele töökohtadele

  • Mitmekülgne ja paindlik õppekava – võimalik spetsialiseeruda kindlale teemale, samas paindlikud valikud õppekavas


 

ÕPPETÖÖ

Keskkonnatehnoloogia on interdistsiplinaarne eriala, mis ühendab teaduse, looduse ja tehnoloogia. Süvendatult õpitakse mõistma pinnases, vees ja õhus toimuvaid protsesse, seoseid elus ja eluta looduse vahel ning kõikide nende aspektide seotust inimtegevusega. Õppima ootame loodus- või keskkonnateadustes bakalaureuseõppe läbinud inimesi, kes tunnevad huvi ümbritseva keskkonna ja selle probleemide vastu ning soovivad oma teadmisi täiendada. Spetsialiseerumissuundi on kuus.

Geotehnoloogia tegeleb geoloogilise keskkonna ja materjalidega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ning looduslike ohutegurite (maalihked, nõrgad pinnased) hindamisega.

Heitmetehnoloogias keskendutakse reoveepuhastite dimensioneerimisele, olme-, ohtlike ja tööstusjäätmete käitlemistehnoloogia täiustamisele, biogaasi, kompostimisprotsesside uurimisele.

Keskkonnaseire tehnoloogia tegeleb keskkonnaseisundi süstemaatilise jälgimisega maa pealt ja satelliitidega kosmosest. Selle abil ennustatakse ilma, uuritakse õhukvaliteeti, kiirguse taset, saasteainete levikut, metsade seisundit.

Mikroobsete protsesside tehnoloogia kasutab mikroorganismide vahendatud protsesse saastunud pinnase ja vee puhastamiseks ning tahkete orgaaniliste jäätmete käitlemiseks.

Ökosüsteemide tehnoloogia uurib inimese kaasabil tekkinud väärtuslike ja liigirikaste ökosüsteemide (puisniidud, loopealsed, luhaniidud) efektiivseid majandamisviise.

Ökotehnoloogia rakendab keskkonnasäästlikke põhimõtteid olmes, põllumajanduses ja tööstuses, näiteks reoveepuhastus, energiatõhus ehitus, ökoloogiliste tehnoloogiate arendamine.
 

ÕPPEVORM

Kui bakalaureuseaste annab baasteadmised, siis keskkonnatehnoloogia magistriõppes omandatakse sügavam spetsialiseerumine. Ühe osa õppest moodustavad kõigi suundade ühised ained, mis täiendavad ja kinnistavad bakalaureuseastmes saadud baasteadmisi. Suurem rõhk on erialaainetel, mis valitakse vastavalt spetsialiseerumissuunale. Valikainete süsteem on väga paindlik ja igaüks saab kokku panna just teda huvitava ainetekomplekti.

Õppetöö ei piirdu vaid tavapäraste loengutega ega ole surutud nelja seina vahele. Paljudes ainetes tehakse rühmatöid, individuaalseid uurimusi ja ettekanded. Loengud on kombineeritud labori- ja välipraktikumide ning õppekäikudega ettevõtetesse, mis aitavad loengutes õpitud teoreetilist materjali paremini mõista ja rakendada. Juhendaja abil läbitakse ka individuaalne labori- või välitööpraktika, samuti on võimalik minna praktikale mõnda ettevõttesse.

Magistriastmes on olulisel kohal ka magistritöö, mis võib olla nii teadusliku kui ka praktilise suunaga. Magistritöö tegemine ja tihe koostöö juhendajaga võimaldab paremini omandada individuaalse töö tegemise ja analüüsioskusi ning ka teadusliku töö põhimõtteid. Keskkonnatehnoloogia aluseks on loodusteadused ning teadustöö võimalused on siin põhimõtteliselt piiritud.
 

KESKKOND

Tartu Ülikoolis on ka õppetöövälisel ajal palju põnevaid võimalusi. Näiteks võib astuda mõne toreda üliõpilasorganisatsiooni liikmeks, teha sporti akadeemilises spordiklubis või tegutseda vabatahtlikuna. Paljusid loodus- ja keskkonnahuvilisi üliõpilasi 

ühendab Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Ringis käivad koos aktiivsed noored, kellele lähevad korda meid ümbritsevat loodust ja keskkonda puudutavad teemad. Oodatud on kõik, kes soovivad palju looduses matkata ning aktuaalseid keskkonnateemasid ja probleeme arutada ja neile ise üheskoos lahendusi välja mõelda. Võimalusel kaasavad juhendajad magistrante oma töörühma tegemistesse, pakkudes võimalust osaleda välitöödel, väljasõitudel ja seminarides.
 

VILISTLASENA

Enamik lõpetajatest leiab tööd riigisektoris, eraettevõtetes või ülikoolides nii Eestis kui ka mujal maailmas. Keskkonnatehnolooge võib kohata spetsialistidena töötamas näiteks ettevõtetes, mis tegelevad keskkonnauuringute, keskkonnamõjude hindamise, keskkonna parendamise ja säästmisega seotud tehnoloogiate väljatöötamise, maavarade uuringute ja kaevandamisega. Samuti töötavad meie vilistased keskkonnalaborites, keskkonnatehnoloogilisi inseneritöid tegevates ettevõtetes, keskkonnaametnike ja -konsultantidena nii riiklikes asutustes kui tööstusettevõtetes, samuti spetsialistide ja peaspetsialistidena ministeeriumites.

Magistriõpe võimaldab edukalt jätkata ka akadeemilisel teel doktorantuuris kas Eestis või välismaal. Töö on mitmekesine ning ei piirdu üksnes siseruumis viibimisega. Põnevaid valikuvõimalusi on lõputult!
 

Lisalugemist:

Energiatõhusa ehituse tuumiklabor
 

Kontakt

TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Vanemuise 46-208, Tartu
tel: 737 5820
e-post: ltt [ät] ut.ee
http://www.ltt.ut.ee/

 

Tutvu vastuvõtutingimustega