kirjandus- ja teatriteadus | Universitas Tartuensis
  • Põhjalikud teoreetilised ja kultuuriloolised teadmised eesti kirjanduse, maailmakirjanduse või teatriteaduse erialal. Ühiskondlikel teemadel kaasarääkimise ning kultuurielu mõtestamise ja kajastamise pädevus.

  • Mitmekülgsed rakenduslikud oskused: loovkirjutamine, elulookirjutus, dramaturgia, kirjandus- ja teatrikriitika ning individuaalsetele õpivalikutele vastavad praktikavõimalused.

  • Õppetöö kahel päeval nädalas (kirjanduse suunal kolmapäeval ja neljapäeval igal nädalal, teatriteaduse suunal neljapäeval ja reedel üle nädala). Paindlikud ja individuaalsed viisid läbida õppekava.


 

ÕPPETÖÖ

Õppekava alusel saab õppida kolme eriala.

  • Eesti kirjanduse erialal keskendutakse eesti kirjanduse ajaloole ja nüüdiskirjandusele.
  • Maailmakirjanduse eriala keskmes on Euroopa kirjanduse ajaloo ja nüüdiskirjanduse teemad.
  • Teatriteaduse erialal õpitakse teatrikunsti sügavamalt mõistma, analüüsima ja uurima. Käsitletakse kirjanduse ja teatri suhet kunstide, filosoofia ja ühiskonnaga, tutvutakse moodsate kultuuriteooriatega ning omandatakse kirjandus- ja teatriteadusliku uurimistöö oskused.

Meie osakonnas on võimalik õppida ja uurida mitmekesiseid ja põnevaid teemasid. Nende hulgas on näiteks kirjanduse ja teatri retseptsioon, kirjanduse ja teatri roll ühiskonnas, kirjanduse ja teatri suhe teiste kunstide ja meediumitega (fotograafia, film, koomiks jne), kirjanduse ja teatri suhe tehnoloogiaga, üldine ja võrdlev poeetika, soouuringud, kirjandusteooriad ja kirjanduse filosoofia, narratoloogia ja narratiiviuuringud, nüüdisdramaturgia, kirjandus veebis, õudus- ja ulmekirjandus, autobiograafiauuringud, baltisaksa kirjanduse ja kultuuri uuringud ning ilukirjanduse tõlkimine.

Akadeemilise süvapädevuse kõrvalt võib õppekava läbida ka loovamal suunal, sest loovkirjutust õpetavad tuntud kirjanikud (Kristiina Ehin, Meelis Friedenthal), elulookirjutust aga selle eriala kogenud asjatundjad. Dramaturgiakursusel õpetatakse kogenud dramaturgide käe all, kuidas ise näidendit kirjutada ja olemasolevatest tekstidest näidend kokku panna. Kirjandus- ja teatrikriitika kursusi korraldatakse koostöös selle eriala väljaannete toimetajatega.

Õppekava võimaldab minna individuaalsete õpivalikute alusel väga erinevat laadi praktikale. Näiteks käivad meie üliõpilased kriitikapraktikal, kus nad koostavad ja avaldavad arvustusi (kultuurilehes Sirp, ajakirjas Värske Rõhk jm), muuseumipraktikal Eesti Kirjandusmuuseumis, Juhan Liivi muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis jm. Kultuurikorralduse praktikat teevad üliõpilased teatrifestivalide, kirjandusfestivali Prima Vista või Eesti Kirjanduse Seltsi juures, kus kujundatakse Tartut kui UNESCO kirjanduslinna. Teatripraktikale saab minna ka Eesti teatritesse ja toimetajapraktikale kirjastusse. Teaduskorralduse praktika käigus korraldatakse konverentsi või seminari ning assistendipraktikal tehakse õppetööd. Praktikana saab tõlkida ilukirjandust ja teha palju muud.

Õppekava kuulub ajaloo-, kirjanduse- ja kultuuriteaduste magistrikooli. See võimaldab üliõpilasel õppida oma uurimishuvidele vastavaid valikaineid naabererialadelt ja osaleda koos teiste humanitaaralade magistrantidega erialaülese rõhuasetusega kursustel. Nii õpitakse nägema seoseid teiste distsipliinidega. 

Õpingute lõpuks tuleb kaitsta magistritöö või rakendusliku suunaga magistriprojekt, mis valmib koostöös mõne ülikoolivälise asutusega.
 

 

ÕPPEVORM

Et ka töötav üliõpilane saaks õppida, on õppetöö koondatud kahele päevale nädalas: eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse erialal kolmapäevale ja neljapäevale, teatriteaduse erialal toimub õppetöö neljapäeviti ja reedeti üle nädala. Enamik kursusi toimub seminarivormis, milleks üliõpilased valmistavad end kodus ette ja kus nad osalevad aktiivselt kas auditooriumis või e-õppe keskkonnas.

Õppetöös kombineeritakse teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega. Üliõpilane saab teha praktikat vähemalt 6 EAP ulatuses. Rakendusliku suuna ja magistriprojekti valinud tudengil on praktika maht veelgi suurem. Praktikana arvestatakse ka töökogemust. Magistrante kaasatakse instituudi teadusprojektidesse ning konverentside ja seminaride korraldamisse. Nad on oodatud osalema ka ülikoolivälises erialases kultuurielus.

 

KESKKOND

Meie instituudi õpikeskkond on avatud, loominguline ja inspireeriv. Seda iseloomustab rahvusvaheline koostöö nii teaduse kui ka hariduse vallas, õppejõudude aktiivsus Eesti kultuurielus ning tihedad sidemed valdkonna juhtivate tööandjate (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teatriliit, Rahvakultuuri Keskus) ja erialaorganisatsioonidega.

Meie üliõpilased tegutsevad usinalt erialastes tudengiorganisatsioonides (Tartu NEFA, Teatriteaduse Üliõpilaste Loož) ja osalevad muudes ettevõtmistes (nt Liinakuru kevadkool, teatriteaduse kevadkool, ajaleht Müürileht).

Instituudil on palju rahvusvahelisi partnereid ja Erasmus+ lepinguid. Me julgustame oma magistrante minema lühemaks või pikemaks ajaks välismaale õppima, et sõlmida seal erialaseid rahvusvahelisi tutvusi ning näha, kuidas õpetatakse nende eriala või selle lähedast eriala mujal maailmas. 

 

VILISTLANE

Pärast õpingute lõpetamist leiavad meie vilistlased rakendust kultuuri- ja teaduskorralduse alal, mitmesugustes kultuuri- ja mäluasutustes, teatrites, kultuuriajakirjade ja nädalalehtede toimetustes ning kirjastustes.

Meie vilistlased on näiteks kultuurilehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin, ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross, Vanemuise teatri reklaamijuht Deivi Tuppits ja ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk. Magistriõpingud valmistavad ette doktoriõpinguteks meie erialadel või mõnel teisel lähedasel erialal.

Vaata, kuidas meenutab ajakirjas UT oma tudengipõlve Kristiina Ehin, kes õppis kirjanduse ja rahvaluule erialal. Oma õpingutele teatriteaduse erialal vaatab tagasi Madis Kolk.

 

 

Lisalugemist

Kontakt

Kultuuriteaduste instituut
tel: 737 5223
 

Tutvu vastuvõtutingimustega