linnastunud ühiskonna geoinformaatika | Universitas Tartuensis
  • Liidab geograafia ja IT ajastul, mil enamik juhtimisotsuseid ja planeeringuid tehakse arvutipõhiselt.

  • Õppekava on valdkonnaülene, annab oskuse seostada ja analüüsida ühiskonnas ja keskkonnas toimuvaid protsesse geograafiliselt.

  • Hõlmab ruumiandmetöötluse terviktsükli alates andmete kogumisest ja välitöödest kuni planeerimislahenduse visualiseerimiseni. 
     


ÕPPETÖÖ

Linnastunud ühiskonna geoinformaatika õppekava valmistab ette ruumiandmete haldajaid ja analüütikuid erinevate eluvaldkondade, nii avaliku kui ka erasektori jaoks. Õppetöö käigus arendatakse tudengite võimekust mõista ja seostada kaasaegseid ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid protsesse – nt rändeprotsesse, linnastumist, maakasutus- ja kliimamuutuseid – ning hallata ja analüüsida neid protsesse puudutavaid ruumilisi andmeid. Lõpetajaid valmistatakse ette nende andmete põhjal planeerimisotsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks.

Õppekava pakub paindlikku võimalust ise kujundada oma õpingute sisu, valides enda huvidele vastavaid ja spetsialiseerumisele kaasa aitavaid õppeaineid. Ka magistritöö teema- ja meetodite valik on paljuski tudengi otsustada. Kolmandal semestril on tudengil võimalus õppida välisülikoolis.

Suurt tähelepanu pööratakse üliõpilaste praktiliste oskuste arendamisele, mille tulemusena lõpetanu tunneb ning oskab valida ja kasutada geoinformaatika tööriistu ja kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Seda täiendab praktika töökohal, mis aitab kinnistada omandatud teadmisi ja oskusi, saada kogemusi tööpõllul ning kasvatada erialast võrgustikku.

Intensiivne stuudioformaat, mis ühendab andmete halduse ja geograafia, kõrgetasemelised teoreetilised kursused tipptasemel teadlastelt ja võimalus kujundada pool kogu stuudiumist vastavalt individuaalsetele eelistustele annavad lõpetajatele nüüdisaja tööturul kindla konkurentsieelise.

ÕPPEVORM

Kaheaastased õpingud koosnevad neljast läbivast tsüklist:

¼ – intensiivne ja praktiline stuudioformaat

¼ – erialaained ja praktika töökohal

¼ – individuaalselt valitavad ained

¼ – magistritöö

Stuudioõpingute käigus õpitakse ühendama erinevaid keskkonna- ja ühiskondlikke protsesse  neid puudutavate ruumiandmete abil – esimesel õppeaastal tutvutakse ruumiandmete, geoinfosüsteemide ning andmeanalüüsi ja visualiseerimise meetoditega, mida kasutatakse iseseisva planeerimisprojekti koostamiseks. Stuudioformaati iseloomustab intensiivne auditoorne töö loengute, välitööde, seminaride ja praktikumidena, mida täiendab iseseisev töö käsitletava ülesande lahendamiseks.

Erialaained toetavad teoreetilise arusaama kujunemist (nt linna sotsiaalgeograafia või energiavood ja aineringed) ning praktiliste oskuste arendamist (nt programmeerimine, projektijuhtimine ja mõjude hindamine). Auditoorne töö jaguneb võrdselt loengute ja seminaride-praktikumide vahel, neile lisandub iseseisev töö.

Kahe õppeaasta vahelisel suvel või kolmandal semestril viibib üliõpilane 3 nädala pikkusel erialasel praktikal kas Eestis või välismaal. Praktikaleping tuleb sõlmida teisel semestril, praktikaaruande kaitsmine toimub kolmanda semestri lõpus.

Kolmandal semestril saab tudeng valida 20 EAP mahus spetsialiseerumisaineid kas Tartus või mõnes välisülikoolis. Valik on individuaalne ja kooskõlastatakse programmijuhiga. Õppekava paindlikkust toetab veelgi individuaalselt valitavate vabaainete maht 10 EAP ulatuses. Välisüliõpilastel soovitatakse valida ka eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid aineid.

Magistritööga tegeletakse jooksvalt õpingute algusest saadik nii iseseisva tööna juhendaja juhendamisel kui ka magistritöö seminaride käigus. Neljanda semestri alguses toetab magistritöö andmeanalüüsi individuaalse programmiga statistiliste meetodite kursus. Magistritöö kirjutamise põhirõhk langeb viimasele semestrile.

KESKKOND

Tartu on ajalooline ja vitaalne ülikoolilinn, ülikooli kampus on linna tudengielu keskus. Siin toimub palju meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi, nende seas ka kevadised ja sügisesed Tartu tudengipäevad.

Õpe toimub ajaloolistes õppehoonetes, milles paiknevad ka kaasaegsed laborid ja muuseumid. Geograafia õppehoone asub Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga samas hoones.

Mugavaid ja kaasaegseid õppe- ja rühmatöövõimalusi pakub ülikooli raamatukogu.

Tartu on tasuta wifi pealinn!

Üliõpilasi liidab Euroopa Noorgeograafide Liidu EGEA kohalik klubi – aktiivne tudengiorganisatsioon, kes korraldab Tartus mitmeid üritusi ja sarju (seminarid, reisiklubi, mälumäng, orienteerumine, doonoripäev) ning pakub võimalust osaleda rahvusvahelistel kongressidel ja seminaridel.

EGEA vabatahtlikena saavad üliõpilased osaleda geograafia osakonna korraldatavatel konverentsidel – nt rahvusvahelist positsioneerimisandmetega töötavat kogukonda ühendaval Mobile Tartu konverentsil.

Tudengid saavad osaleda ka erialastel üritustel, mida korraldab Eesti Geoinformaatika Selts ESTGIS.

VILISTLASENA

Kõik eluvaldkonnad tuginevad tänapäeval üha enam suurtele andmemahtudele ja digiteeritud töövoogudele – geoinformaatik aitab hallata ja analüüsida ruumiandmeid ning langetada nende põhjal ühiskonnaelu otsuseid.

Õppekava lõpetanud leiavad töö kas avalikus või erasektoris eelkõige ruumiandmete haldaja ja/või analüütiku või geoinformaatika konsultandina ruumilises planeerimises või regionaalpoliitikas või muus ruumiandmetega kokkupuutuvas ühiskonnaelu valdkonnas.

Geograafia magistriõppekava geoinformaatika suuna vilistlased töötavad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, Euroopa planeerimisalases koostöövõrgustikus, planeerimis- ja keskkonnakonsultatsiooni ettevõtetes, IT- ja kartograafiafirmades või ruumiandmete analüüsi ja töötluse teenust pakkuvates ettevõtetes.