õendusteadus | Universitas Tartuensis

Õppekava annab teadmised õendusteadusest, -juhtimisest ja -pedagoogikast ning on ainus omataoline magistriõppekava Eestis.

Õppekava sisu käsitleb õendust kui inimese eest hoolitsemist ning lähtub tervishoiu praktilistest vajadustest.

Õppetöö vorm ja meetodid võimaldavad ühitada töö ja õpingud.

 

 

ÕPPETÖÖ

Õendusteaduse magistriõpe annab valmiduse töötada juhina tervishoiusüsteemis ja terviseteaduste õppejõuna haridussüsteemis ning teha uurimis- ja arendustööd. Õppekavale saavad õppima asuda bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega õed, ämmaemandad, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, tervisekaitse spetsialistid, tervisedendajad, bioanalüütikud ja radioloogiatehnikud.

Õppekava erialaainete moodul on praktikakeskne ning pakub teadmisi ja oskusi, mida juhid ja õppejõud oma igapäevatöös vajavad.
 

Õenduspedagoogika ainetes õpitakse tundma õendushariduse spetsiifikat üldise hariduskorralduse kontekstis ning õppimise ja õpetamise aluseid. Õpitakse õppetööd ellu viima alates kavandamisest kuni hindamiseni. Näiteks omandatakse ainekava, tunnimudeli ja õppematerjalide koostamise ning tagasiside andmise ja küsimise oskused. 

Õendusjuhtimise ainetes õpitakse tundma organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid ning rakendama õendusabi planeerimise ja järelevalve mudeleid. Omandatakse oskused rakendada personalijuhtimise põhimõtteid kollektiivis ning teha õiguspäraseid otsuseid töösuhetes. Õpitakse analüüsima meditsiiniõiguslikke probleeme ning lahendama asutuses ette tulevaid kommunikatsiooniprobleeme. Samuti käsitletakse erialamoodulis kvaliteedijuhtimist, tervishoiuteenuste rahastamist ning projektipõhist arendustööd.

Õppekava alusainete moodulis omandatakse teadmised õenduse filosoofilistest probleemidest, õendusteadusliku teabe arendamisest ja selle teabe mõjust õenduspraktikale. Õpitakse tegema rakendusliku suunitlusega uurimistöid, et arendada tõenduspõhiselt tervishoiuteenuseid ning tervishoiuspetsialistide väljaõpet.


ÕPPEVORM

Õppetöö korralduses oleme lähtunud oma kutsealal täiskoormusega töötava õppija vajadustest. Selleks et üliõpilasel oleks võimalik parimal viisil ühitada tööd, õpinguid ja pereelu, toimub õppetöö sessioonõppe vormis ja osakoormusega. Õppeained oleme õppeplaanis kavandanud kolmele aastale, magistritööd on aga võimalik kaitsta kas kolmanda aasta kevadsemestril või neljanda aasta sügis- või kevadsemestril. Seega saab üliõpilane õpingute lõpetamise aega ise planeerida.

Kolmveerandi kogu õppest moodustab iseseisev töö, mida toetavad põhjalikud juhendid ning e-kursused Moodle’is. Auditoorne õppetöö toimub ühe- kuni viiepäevaste õppesessioonidena kuni 12 nädalal aastas.
 

Suur osa auditoorsest õppetööst toimub seminaridena, kus üliõpilased jagavad rühmatöös omandatud teadmisi ja kogemusi või esitavad iseseisvaid töid ja tagasisidestavad kaasüliõpilaste omi. Selline kolleegilt kolleegile õpe on osutunud väga tulemuslikuks. Praktikumides lahendatakse ülesandeid ja probleemjuhtumeid õppejõu juhendamisel. Klassikalisi loenguid on vähe, pigem on tegemist loeng-diskussioonidega, mis eeldavad aktiivset kaasatöötamist.

Õppeainetes omandatut kinnistatakse erialapraktikal, mis toimub tervishoiukõrgkoolides, suuremates haiglates ja tervishoiusüsteemi juhtivates riigiasutustes. Tavapärasele juhendamisele lisaks korraldab õppetool magistritöö kirjutamise laagreid, kus osalevad üliõpilased koos oma juhendajatega, et arutada uurimistöös tekkinud probleeme.


KESKKOND 

Õppekaval õpetavad eri teadusharude, näiteks arstiteaduse, terviseteaduse (õendusteaduse), õigusteaduse, majandusteaduse, pedagoogika, rahvatervishoiu, psühholoogia ja kommunikatsioonijuhtimise praktikud ja õppejõud, sest edukaks juhtimiseks ja õpetamiseks on vaja mitmekülgseid teadmisi. Hea õpi- ja koostöökogemuse saavad meie tudengid ainetest, kus õpetavad välislektorid või osalevad arstiteaduse välisüliõpilased.

Tudengite uurimistööde juhendajad töötavad sageli suuremates tervishoiuasutustes, tervishoiukõrgkoolides ja riigiasutustes. See võimaldab üliõpilastel kursis olla praktilistest vajadustest lähtuvate uurimisteemadega ning osaleda organisatsioonide uurimis- ja arendusprojektides. Üliõpilased-vilistlased tutvustavad oma uurimistulemusi riigisisestel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 



VILISTLASENA

Õendusteaduse õppekava lõpetanud saavad magistrikraadi terviseteaduses, lisaks avaramad karjäärivõimalused ja parema konkurentsivõime tööjõuturul.

Senistest õendusteaduse magistritest üle poole töötavad Eesti suuremates tervishoiuasutustes. Enamik nendest on eri tasandite õendusjuhid või töötavad muudel juhtivatel ametikohtadel (näiteks koolitusjuhi, projektijuhi, kvaliteedijuhi, vastutava õena). Ligikaudu neljandik lõpetanutest töötab tervishoiukõrgkoolides, ülikoolis või kutseõppekeskuses õppejõuna. Õendusteaduse magistreid töötab ka ravimifirmades, kutseühendustes ning riigiasutustes. Mitu lõpetanut on jätkanud õpinguid doktoriõppes. Terviseteaduste doktoriõpet saab läbida välismaal, Eestis on võimalik valida lähedane eriala.  

 

Lisalugemist:

Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eesti Õdede Liit
Eesti Ämmaemandate Ühing
TÜ õendusteaduse magistriõppe Facebook

 

Kontakt

Õendusteaduse õppetool
õppekorralduse spetsialist Ede Kärner
tel: 737 4181
e-post: ede.karner [ät] ut.ee
 

Tutvu vastuvõtutingimustega