pärandtehnoloogia | Universitas Tartuensis


 

  • Mitmekülgne õppekava traditsioonilistest tekstiilitehnoloogiatest uurimistöö ja üldkunstiaineteni

  • Õppekavas on ettevõtlusõpe tootearenduse põhitõdedest oma ettevõtte loomiseni

  • Spetsialiseerumine kahele järgmistest suundadest: loovettevõtja, muuseumitöötaja, koolitaja, rahvarõivaste või traditsiooniliste nahkesemete valmistaja



ÕPPETÖÖ

1994. aastal Anu Raua poolt ellu kutsutud ja kogu Euroopa kõrgharidusmaastikul unikaalse eriala eesmärk on koolitada Eesti rahvusliku tekstiili ajalugu, tehnoloogiaid, materjale ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Õpetamise alus on austus siinse piirkonna traditsioonilisele eluviisile omaste ilu-, tarbe- ja tehnoloogiliste aspektide säilitamise, taaselustamise ning edasikandmise vastu. Erialal mõtestatakse rahvakunsti kui elavat, arenevat ja ühiskonna muutustega kohanevat kultuurinähtust.

Paindlik õppekava pakub rohkelt individuaalseid valikuvõimalusi: spetsialiseerumiseks saab tudeng valida kaks viiest moodulist, milleks on loovettevõtja, muuseumitöötaja, koolitaja, rahvarõivaste või traditsiooniliste nahkesemete valmistaja moodulid.

Õppejõud on oma ala tunnustatud teoreetikud ja praktikud. Eriala lektorite põhikoosseisu kuuluvad suurte kogemustega meistrid Christi Kütt, Riina Tomberg, Kristi Jõeste, Inna Raud, Astri Kaljus ja Ave Matsin. 

Õppetöö toimub Viljandis ja vastuvõtt on igal paarisaastal.


ÕPPEVORM

Eriala praktilisi käsitöötehnilisi aineid toetavad teoreetilised ained, mis aitavad loodut laiemalt mõtestada. Osakonnas kujuneva käsitööteaduse raames tegeletakse pärandtehnoloogiate, -meistrite ja etnograafiliste tekstiilesemete uurimisega. Oluline osa õppekavas on joonistamisel, maalimisel ja üldkompositsioonil, et õppida ideid visualiseerima. Praktikate osakaal on märkimisväärne – lisaks kohustuslikele erialapraktikatele rõiva-, toote- ja ruumikujunduses sõltuvad need ka tudengi valitud spetsialiseerumissuundadest ja võivad toimuda muuseumides, ettevõtetes, oma ala meistrite juures või vajadusel iseseisvalt.

Nelja-aastane õppeaeg rahvusliku tekstiili erialal kulmineerub lõputöö kaitsmise ja portfoolio esitamisega. Lõputöö on kombineeritud kirjalikust uurimusest ja praktilisest loovtööst, mis võib olla 1) omaloominguline tooteseeria: nt kollektsioon rõivaid, aksessuaare või sisustustekstiile või suuremahuline autoriteos,  2) ajaloolise või etnograafilise eseme koopia või rekonstruktsioon, 3) õppematerjal: trükise käsikiri, e-õppematerjal (veebilehekülg, video vms). Rahvusliku tekstiili õppekaval on võimalik õppida nii päevases kui ka sessioonõppe vormis.


KESKKOND

Mitmekülgse erialadevalikuga akadeemia ning kultuurilembene Viljandi linn on rahvusliku suunitlusega loometööks ja üliõpilaseluks suurepärane keskkond. Rahvusliku tekstiili erialaõpe toimub Viljandi kultuuriakadeemia peahoones ja osaliselt Vilma õppehoones, kus on sisseseatud kaasaegne ja avar kangastelgederuum. Tehnoloogiaainete raames käiakse inspiratsiooni või uurimistöömaterjali sageli ammutamas erinevates muuseumides, olulisim on Eesti Rahva Muuseum. Raamatukogu tekstiiliteemalise kirjanduse valik on mitmekesine ja täieneb pidevalt. Tudengitel on võimalus kaasa lüüa erialaste ürituste ja näituste organiseerimisel ning ülekoolilises üliõpilaselus. Kõige tuntum rahvusliku tekstiili üritus, mis sünnib koostöös teiste VKA osakondadega, on eriala lõputööde kollektsioone esitlev moeetendus „OmaMood“. 


VILISTLASENA

Õpingud annavad üliõpilasele vajalikke teadmisi ja käelisi oskusi töötamaks oma ala meistrina rahvusliku käsitöö valdkonnas. Olenevalt spetsialiseerumisest leiavad lõpetajad rakendust ettevõtjana, rahvarõivaste või traditsiooniliste nahkesemete valmistajana, muuseumitöötajana, koolitajana jne.

2014. aastal korraldatud vilistlasküsitluse raames selgus, et valdkonnas täielikult või osaliselt jätkavate lõpetanute protsent on rõõmustavalt kõrge. Paljud on siirdunud edasi õppima magistriõppe kavadele nii koduosakonnas kui ka teistes Eesti kõrgkoolides.  

Rahvusliku tekstiili eriala silmapaistvaimad vilistlased on Christi Kütt, Kristi Jõeste, Astri Kaljus, Inna Raud, Made Uus, Ingrid Uus, Marju Heldema, Monika Hint, Kersti Loite, Maaja Kalle, Triin Amur jpt.

Järjest enam lõpetajaid loob oma ettevõtte, neist tuntuimateks on saanud Etnowerk Külluslikud Etnokudumid, Koordi Kondikamber, Kristi Jõeste meistrikoda Ulas, Vingersats ning Layk Disain.


Lisalugemist:

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Viljandi Loomeinkubaator 

Eesti Rahva Muuseum


Kontakt

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
rahvusliku käsitöö osakond
Posti 1, Viljandi
tel: 435 5249
e-post: lembe.ratsep [ät] ut.ee
www.kultuur.ut.ee/rahvuslik
 

Tutvu vastuvõtutingimustega