rahvatervishoid | Universitas Tartuensis

Rahvatervishoid

Hea tervis on tähtis igale inimesele, perekonnale ja ka ühiskonnale tervikuna. Riigi seisukohalt ei tohi rahvastiku tervise tähtsust alahinnata. Terved inimesed on ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks eelduseks.

Rahvatervishoid on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.  Rahvatervishoiu tegevusvaldkondadeks on haiguste ennetamine ja tervise edendamine, tervisehoolde ja meditsiiniabi parandamine, tervisliku käitumise edendamine ning elukeskkonna kontrollimine.

Magistriõppe tasemel on võimalik rahvatervishoidu õppida Eestis ainult Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudis. Rahvatervishoiu magistriõppekaval on läbi aastate olnud võimalik spetsialiseeruda erinevatele rahvatervishoiu suundadele: tervishoiu juhtimine, terviseedendus ja keskkonnatervishoid/tervisekaitse. 2008. aastal avati magistriõppes uus õppesuund – epidemioloogia.  Viimastel aastatel on Tartu Ülikooli arstiteaduskond võtnud üliõpilasi vastu ainult epidemioloogia õppesuunale.

Epidemioloogia

Epidemioloogia tegeleb rahvastiku tervist mõjutavate protsesside ning nendevaheliste seoste uurimisega. Lisaks haigusepideemiate uurimisele võetakse vaatluse alla ka muud ühiskonnas levivad protsessid ja ilmingud, mis inimeste tervist ja tervisekäitumist mõjutavad. Epidemioloogid loovad uusi ja laiendavad olemasolevaid teooriaid elanikkonna tervisekäitumise kohta, testivad hüpoteese, viivad läbi eksperimente ning teevad järeldusi erinevate mõjurite olulisuse kohta, samuti määratlevad terviseprobleemide võimalikud riskitegurid ja sobivad sekkumismeetmed.

Eestis on praegu mitmeid tervisevaldkondi, kus napib tõenduspõhist teavet oluliste tervisepoliitiliste otsuste langetamiseks ning suuresti on see seotud vajalike spetsialistide vähesusega.

Rahvatervishoiu magistriõppesse võivad kandideerida kõik, kel on bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon meditsiini, matemaatilise statistika,  matemaatika, tervise-, sotsiaal- loodus- või majandusteaduste valdkonnas.

Õppetöö

Magistriõpe kestab 2 aastat. Erialaainetes õpetatakse magistrantidele süvendatult epidemioloogiliste uuringute kavandamist, nakkuslike ning mitte-nakkuslike haiguste epidemioloogiat, tõenduspõhisuse aluseid tervise valdkonnas ning terviseteenuste hindamise meetodeid, statistilist modelleerimist ja andmeanalüüsi. Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (link). Et õpinguid oleks võimalik läbida ka töötamise kõrvalt, püütakse õppetöö korraldada magistrantide jaoks võimalikult paindlikult.

Magistriõppe programmijuht on epidemioloogia professor Anneli Uusküla, ko. Epidemioloogia õppesuuna vastutav õppejõud on dotsent Katrin Lang. Lisaks tervishoiu instituudi õppejõududele ja teaduritele õpetavad magistriõppes mitmed eriala tunnustatud eksperdid ja praktikud. Magistriõppesse panustavad olulisel määral ka tervishoiu instituudi külalisprofessorid Mati Rahu (Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja) ning Esa Läärä (Oulu Ülikooli biomeetria professor).

Magistriõppes on suur rõhk iseseisval tööl kirjandusega. Õppeainetes analüüsitakse erinevaid teadusartikleid, raporteid ning poliitika- ja strateegiadokumente. Auditoorne töö (loengud ja seminarid) toimub intensiivsete õppetsüklitena, mis on koondatud 2-3 päevale nädalas. Kursuste raames toimuvad õppepäevad tervise valdkonnas tegutsevates asutustes. Viimasel semestril sooritatakse praktika valitud tervisevaldkonna asutuses. Praktikat on võimalik sooritada ka VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) raames ning tervishoiu instituudi teadusprojektides osaledes.

Õppetöö keeleks on eesti keel, kuid erialakursuseid loetakse osaliselt inglise keeles, sest kursuse kõrge taseme tagamiseks viivad õppetööd läbi ka mitmed tunnustatud välisõppejõud. 

Erialakursuste raames õpivad magistrandid, kuidas kirjeldada ja prognoosida haiguskoormust ja haiguste trende, hinnata nende mõju riigi heaolule ja majandusele. Kursustel osalejad saavad ülevaate nii nakkus- kui ka krooniliste haiguste epidemioloogiast ja seirest.

Pärast lõpetamist

Rahvatervishoiu magistriõpe annab teadmised, oskused ja kogemused asjatundlikuks otsustamiseks, otsuste täitmiseks ja juhtimiseks ning iseseisvaks uurimis- ja arendustööks tervishoiu ja rahvatervishoiu valdkondades.

Selliste oskustega spetsialiste on Eestis hetkel ebapiisavalt, nende teadmised on kõrgelt hinnatud ja kursuse edukalt lõpetanutel on lihtne leida endale sobiv ametikoht nt Tervise Arengu Instituudis, Sotsiaalministeeriumis, Terviseametis, Eesti Haigekassas või teadusasutustes.

Õppekava läbimine võimaldab jätkata doktoriõpingutega, eelkõige terviseteadustes.

Lisalugemist:

TÜ tervishoiu instituut
Rahvatervishoiu raamatukogu RaTeRa
Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Maailma Terviseorganisatsioon WHO
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ECDC

Kontakt:

TÜ tervishoiu instituut www.arth.ut.ee
magistriõppe koordinaator Ene Indermitte
e-post: ene.indermitte [ät] ut.ee

Tutvu vastuvõtutingimustega